Täna hommikul ilmus Õhtulehes lugu „Ivo Linna: mulle teeb muret, et oleme harjunud liiga hea eluga“. Mõni aasta tagasi väitis üks Eesti iseseisvuse taastajatest Kaido Kama, et „elame Eestis paremini kui kunagi varem. Sööme iga päev nii, nagu meie vanaisad sõid ainult jõulu ajal“, tema järel tõdes vabadusvõitleja Lagle Parek: „eestlased pole kunagi nii hästi elanud kui praegu“.
Täpselt kaks aastat tagasi avaldas Õhtuleht artikli „Kaido Kama: me elame erakordses heaolus, aga rahulolematus on hullem kui Vene ajal”, mille peale reageeris valuliselt parteiorgan Uued Uudised, süüdistades suurmeest „primitiivsuses“.
Viimaste aastatega on tagurlaste pöörane propaganda eesti riigi vastu (tänagi ilmus UU-s anonüümne arvamusjoru „Äpardunud riigist“) pööranud üllatavalt paljud eestlased eestivastasteks ja venemeelseteks räuskajateks. Nendega ei ole võimalik väidelda, kuna esiteks nad armastavad madalalt sinatada nende semuks mitteolevat inimest, mis on juba hügieeni mõttes vastuvõetamatu, teiseks aga kasutavad argumentide pähe solvanguid ja ähvardusi. Täheldasin seda ka naisterahvaste puhul, kelle keel võib veelgi kasimatum olla. See on sama kauge ettekujutusest väärikatest konservatiividest nagu siinsete tagurlaste soosikuks muutunud Moskva patriarhaat kristlusest. Eile sekundeeris mulle ühes internetivaidluses üks tippmuusikuna tuntud sõber – teda sõimati „pederastiks“ jne. Õnneks jõudsin kustutada selle koprolaalia enne, kui mu intelligentne tuttav šoki oleks saanud.
Nii juhtus täna ka Ivo Linnaga, kelle peale ollakse kommentaariumis pööraselt tigedad, kusjuures Õhtulehe toimetus avaldab seda verbaalset saasta. Et mida see ennast oravatele müünud suuvooder ja rauk valetab: me kõik ju nälgime, juuksed langevad peast ja hambad suust, näpp ei jõua HP sülearvuti klahvegi toksida, vitamiinipuudusest nõrkenud aju ei suuda kallis internetipaketis kõiki eesti riigi aadressil avaldatavaid kurje paskville tudeerida, vaesel inimesel ei ole asja ostukeskustesse, kuna üüratud staadionisuurused parklad on autosid täis ja pole enda Volvot kuhugi parkida, aga see Ivo Linna mögiseb mingist heast elust… Muide, müüdavad hinged ise alati süüdistavad teisi inimesi äraostetavuses. Et kohe pärima – palju sulle maksti, äkki rohkem, kui mulle?!
Selles mõttes sarnanevad tagurlaste venemeelse propaganda poolt puretud aju ja psüühikaga eestlased aina rohkem venemaalastega, kes on samuti Ukraina vabaduse ja olemasolu vastu ja kel on kombeks päevapealt vihkama hakata omaenda aastakümneid lausa jumaldatud rahvalemmikuid, kui nad vähegi kahtlevad Putini sõja toreduses. Mingisugused anonüümsed tüübid solvavad Laulva revolutsiooni hümne esitanud Ivo Linnat nii, nagu venemaalased (ka Eestis elavad „vene maailma“ tegelased) hakkasid vihkama ja mõnitama Alla Pugatšovat, Andrei Makarevitšit ja teisi põhimõttekindlaid staare, kes on nüüdseks pagendatud välismaale.
Okupatsiooniajal seisid eestlased venestamisele vaikides vastu ja ei lubanud vene kombeid oma hinge. Nüüd aga võetakse venemaalaste kõige vastikumad omadused üle ja mõnitatakse omaenda suurmehi, kui nad julgevad midagi vastu väita endale rahvameeste naha peale tõmmanud mõisnikele ja politikaanidele.
Mida väärt on siis teie armastus ja poolehoid, kui te ilgute inimese kallal, kelle hääle saatel on eesti kodudes kasvanud üles terved põlvkonnad?
Ivan Makarov
12. juuni 2026