Kunagi sai eesti toimetustes nahutada sellise teatud uudiste serveerimise eest nagu „pensionär jäi auto alla“, sest selles sisaldus teatud koomilisus. Nagu pensionär ei olekski päris inimene.
Nüüd aga paneb muigama uus poliitiline initsiatiiv: pensionäride erakonna taasloomine. Eestis on juba olnud pensionäride erakond aastail 2002-2007, mille viimane esimees oli Jaan Kundla. Jah, toosamune, kes nimetas vallaslapsi värdjateks ja ühendas penskarite parteid keskerakonnaga ning ostis riigikogu rahade eest majoneesi.
Oli veel Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, mis tegutses aastatel 1991–2000 (kuni 1994 Eesti Demokraatlik Õigusliit, seejärel Eesti Pensionäride ja Perede Liit). Erakond ühines 2000. aastal Eestimaa Rahvaliiduga, millest hiljem kasvas välja EKRE.
Nädalapäevi tagasi aga lõi laineid uudis uue eakate erakonna Põlvkonnad loomisest, kuhu pidid kuuluma „eakad vanuses 55 pluss kuni elukaare lõpuni.“ Üks selle aktiivseid asutajaliikmeid on Mait Talu – inimesena igati sümpaatne ja elukogenud härra, kes on olnud küll kolhoosi esimees, küll EKRE ringkonna juht, sealt liikus keskerakonda ja nüüd siis ajab uue eakate partei asja. Ehk nagu legendaarses rockooperis Johnny: “posti otsast posti otsa, posti otsast posti otsa, posti otsast posti otsa”…
Vaesed, vaesed kergeusklikud eesti penskarid, keda röövivad paljaks nii võõramaised telefonipetturid kui ka kodumaised paljudes erakondades toimetanud poliitkombinaatorid, kes haistavad kerget edu: kui eesti kodanikud valiksid riigikokku vaid oma eakaaslasi, siis iga neljas mandaat kuuluks vastloodavale erakonnale. Kuna Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuari 2026. a. seisuga 290 944 vanainimest (65-aastast ja vanemat elanikku), mis moodustab 21,4% kogu Eesti rahvastikust. Ehk iga viies valija võiks valida Põlvkonna kandidaate. Kui lisada veel need, kes on 55 kuni 65 aastat vanad ja võtta sealjuures arvesse, et Eesti elanikkond vananeb väga kiiresti, siis potentsiaalseid valijaid on veelgi rohkem.
Asi lõppeks muidugi sellega, et ka uus eakate erakond liituks keskerakonna või kasvõi SDE-ga, kuna selle „uutel“ liidritel on vastavat kogemust küllaga.
Tahaks siiski loota, et mitte kõik meie pensionärid ei ole ullikesed.
Ivan Makarov
17. november 2026

