Kui ma olin noor ja kuulasin Rujat, siis ootasin alati erilise õhinaga kitarrisoolosid. Nüüd, kui ikka veel kuulan neid laule, ootan endiselt seda kordumatut saundi ja vaoshoitud põhjamaist emotsiooni. Minu jaoks algas Ruja alati sealt, kus ühinesid Kitarristi mäng ja Laulja hääl, teisi selliseid ei ole ja ei tule. Asi pole ju mitte sõrmitsemise kiiruses […]
Jaanus Nõgisto 70, elagu Eesti! Read More »
Täna ilmus LP-s Taavi Minniku artikkel „Šurik Ühendriikidest ja „Briljantkäsi“ Taanist. Nõukogude kultusfilmid pole puhtad poisid“, kus räägitakse nõukogudeaegsest filmiplagiaadist. „See, et Nõukogude Liidus armastati läänest pihta pandud asju enda omaks kuulutada, pole mingi uudis. Aga et ka kunagised hittfilmid olid plagiaat, võib tulla paljudele üllatusena. Nõuka-aja filmidele vaadatakse tänini kohati nostalgiaga tagasi. Samas ei
Ivan Makarovi esimene ja viimane eesti luulekogu. Enamus lugusid on laulusõnad, mida on esitanud ja plaadistanud Urmas Alender, Hillar Norralt, Erich Krieger, Aigar Kõrgessaar, Vanemõde, Jüri Homenja, Mihkel Van, Ruja, Ivanhoe, Igor Garšneki Data, 4 Tankisti & Rebane, Tajo Kadajas, Triana Park, Meie Mees jpt. Osa luuletusi on ilmunud Rudolf Rimmeli aegse ajakirja Noorus kahes
Mõni aeg tagasi kirjutasin sellest, kui võõrastav on kuulda ühe kaubandusketi pealetükkivas telereklaamis (ja terve jõulukuu on alles ees) Estonial hukkunud trubaduuri Urmas Alenderi häält, kui kuulus lugu „Suudlused läbi jäätunud klaasi“ on katki lõigatud ja kokku traageldatud nii, et kuulsas tekstis on ebaloogilisust ja riimipraaki, mida samuti surnud Ott Arder pole endale kunagi lubanud.
MEEDIAVALVUR: kas teie jaoks peale eurode midagigi püha on? Read More »
Urmas Alender, keda meenutas tema äsjasel sünniaastapäeval tema valusate laulude ja häälega kujunenud põlvkond, on kunstnik, kellest ei tahaks tihti kirjutada, et mälestus temast ei muutuks tüütuks. Raamatud on avaldatud, mälestused on kirjastatud – sellest, mis oli ja mida ehk ei olnudki. Oma osa haukas ka kuulujuttudest ja skandaalidest toituv kollane meedia. Kirjutama pani aga
MEEDIAVALVUR: Urmase zombi loomine Read More »
Igor Garšnek on üks lõputult põnev looja. See pole mitte mingi stampiseloomustus, vaid aastakümnete kestel küpsenud tähelepanek. Kunagi, kui ETV oli veel toetanud eestlust ja head muusikat – paradoksaalne, aga see oli nõukogude ajal – nägin ühes saates ansambli Gild esinemist. Olen terve oma elu kuulanud head levimuusikat, eeskätt rocki, selles ookeanis on ammu kadunud
MEEDIAVALVUR: Igor Garšneki „Plasma“ mõjub Kariibi päikesena eesti novembritaevas Read More »
Tänane Laulupeo esimene päev oli vihmase ilma kiuste imeline, nii palju ilusaid ja armsaid inimesi korraga näeb harva. Ei rikkunud õhtut isegi „Eesti rokkmuusikute Beria“ ehk Ilmar Mossi üle väljaku kõlanud nimi. Kuid selgus, et see oli siiski halb enne. Isiklikult minu jaoks oli suureks pettumuseks filigraanselt esitatud Rein Rannapi kantaadi „Ilus maa“ kärpimine. Isegi
MEEDIAVALVUR: „Ilus maa“ oli Laulupeoks kohitsetud – kas okupatsiooniaeg on tagasi? Read More »
Vaadates täna ühe silmaga ja kuulates ühe kõrvaga Terevisiooni, sain teada ühest loost, mis „Eesti“ laulu konkursi lõppstaadiumis (terminantses) pretendeerib tuusikule Eurovisiooni niigi mandunud lauluvõistlusele. Laulukese esitas Tuuli Rand ja see oli eesti keeles, aga sama hästi võiks olla ka mõnes kuši keeles, sest sõnad ei olnud eristatavad. Tuleb meelde Eesti Raadio fondikomisjoni juhi vastus
MEEDIAVALVUR: laul nagu külm eelmäng Read More »
Arstid on hoiatanud ülesöömise ja liigjoomise tagajärgede eest pühade ajal. Ja alanud nädala tähelepanuväärsemaid publikatsioone on kahtlemata esmaspäeval Objektiivis ilmunud Karol Kallase (edaspidi KK) lugu „Minu elu surmateoste keskel“. Seal räägitakse postmodernismist, progressiusust, püha muutumisest rüvedaks ja sellest, et „Eesti kultuuriinimesed on valdavalt progressiusklikud“. Siin tuleb tunnustada eestlasi usuleigeteks kuulutanud seltskonna uskumatut käteosavust – ühe
MEEDIAVALVUR: saatana tagaajamine kaine peaga Read More »
Mulle on alati meeldinud Malle Pärn. Arvasin, et nägin teda Ruja jaoks rasketel aastatel Nukuteatris, kui bänd ei tegutsenud ja Urmas, Eesti ajaloo vingeim rokistaar, oli sunnitud töötama nukkudega, oli seal vist ka korterijärjekorras, kuhu jäigi igaveseks toppama. Ta tegi seal siiski midagi rokilaadset – nagu näiteks Ruja fonogrammidega näidendit „Gulliver ja Gulliver“, mis oli
MEEDIAVALVUR: saagem juba ükskord aru, et sikud on lammaste hõimuvelled! Read More »
