Ei oleks kunagi uskunud, et Eesti jaoks täiesti tavapärane pealkiri peavoolumeedias paneb mind küsima iseenda käest igipõlist „Milles on elu mõte?“
Ma jäin tõesti sügavalt mõttesse, kui nägin internetis Kroonika rubriigi „staarid“ all pealkirja „Andrei Zevakini pruut Kelli-Karita Jefimov: mind ei ole kunagi huvitanud, kas keegi räägib mind taga“.
Võib-olla on need inimesed tõesti staarid, ma ei tea. Ma ei häbene seda teadmatust ega hoople sellega, olen nagu Jan Uuspõld tolles vahvas reklaamis, kus temalt küsitakse, kas mullivanni on leiutanud Ivan Mull, ja ta lausub lõpus kähedalt „No ma ei tea, noh…“. Esimest ülalnimetatuist olen paar korda vilksamisi isegi näinud, kui klõpsasin kogemata mingi meelelahutussaate peale: tukaga noorsand oli žüriis ja hüppas tugitoolis nagu hõreda persega babuiin keraamilisel elektripliidil.
Kuid see Jefimov, keda ei huvita, kas temast keegi räägib taga või mitte… Äkki on tõesti staar. Vabandust, ei tule tuttav ette, aga ma olen ka vanema põlvkonna inimene.
Muidugi ei kõla vene heterost konservatiivi jaoks kõige paremini see, et Zevakini pruut on Jefimov. Aga eks ma olen rikutud Ilfi ja Petrovi raamatu poolt, kus kuulus kojamees küsimusele, et kas teie linnas pruute ka on, vastas kõhklemata, et mõne jaoks ka mära on pruut. Okei, nagu ütlevad meie intellektuaalseimad aktivistid – okei, olen jääaja üle elanud triiase ajastust pärit ürgsisalik. Seepärast võpatasingi, kui nägin fotot, kuidas riigikogu liige Rain Epler mingi mehemüraka kurgust kurgumandlid tahtis välja hammustada. Tol hetkel sain ma aru, miks dinosaurused surid välja, miks nende sugu ei saanud edasi kesta.
Olen tõesti mingi jäänuk ja kunagi müüakse mu sääreluu fossiilina kuulsa Las Vegase pandimaja Rick Harrisonile, kes on ilmselt ka saja aasta pärast sama ümmargune ja optimistlik. Ta elab kaua, ja võib-olla just tänu sellele, et tal pole aimugi, et kusagil elavad mingid zevakinid.
Ja siit tulevadki pähe igasugused mõtted kõiksusest, igavikust ja reformierakonna võimust Eestis.
Aga kõik see on ikkagi tühine võrreldes sellega, et Zevakini pruuti perekonnanimega Jefimov pole kunagi huvitanud, kas keegi räägib teda taga.
Aga peaasi et sõda ei tuleks.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: Svet klaarib ekrelastega karmilt suhteid tšeljabinsklaste meedias
Ma polnud kummagi “staari” nimesid senini kuulnudki, aga Kelli-Karita Jefimov on keskmise eestlase kõrva jaoks täiesti tavaline nimi. Enamik eestlasi ei oska vene keelt ja mu enda provintsilinnas oli juba 90ndate lõpus tavaline, et noored eestistunud venelannad kasutasid ütleme nt Ivanova asemel oma perekonnanimena Ivanovi. Ka need mu esivanematest, kel oli venepärane perekonnanimi: ei usu, et naistest oleks mujal kui ametlikes kroonudokumentides keegi 19. sajandi lõpus “-a” lõppu kasutanud.
Hoopis olulisem on see, et neiu Jefimov paistab olevat kena noor inimene ja eeldatavasti “paiksooline” (eile just Espaki tweeti lugedes õppisin uue eesti sõna ära).
Arusaadav. Ometi on meil tubli noor ujuja Eneli Jefimova.