Teada-tuntud Delfi ajakirjanik Krister Paris meenutab mulle meest, kes istub vaikselt üksi leemendava puulaua taga, tühi kruus ees, aga mingil hetkel tõstab oma uduse pilgu, röögatab midagi artikuleerimatult, aga raevukat, ja seejärel jälle vajub oma mõtete eksistentsiaalsesse sügavikku. Selliseid tüüpe kohtab ehk tihedamini maakohtade ja vaiksete äärelinnade toitlustusasutustes, nad oleksid nagu mingid interjööri elemendid: sisse … Jätka MEEDIAVALVUR: demokraatiateemalised hallutsinatsioonid lugemist