Hea kolleeg Suurest meediamajast kirjutab:
„Tere hommikust Vanja!
Lugesin, mida kirjutasid Jana Toomist ja see puudutas ka mind. Õigemini niivõrd isegi mitte Jana Toom või see, mida ta räägib ja kuidas ennast üleval peab. Sest Jana Toom on tuntud kui hellitatud, laisk ja väga kasvatamata inimene. Sellisena ta sobib oma valijaskonnale ideaalselt, sest ega neid inimesi, olgem ausad, ka endale koju külla ei kutsuks. Jana Toom meenutab nii oma käitumiselt kui ka leksikalt turumüüjat või poemüüjat, kes slaavi maades on tähtis ja häbematu seni ajani. See, kui sa oled viisakas, ütled “tere”, “tänan”, “palun”, sellele seltskonnale muljet ei avalda, nemad austavad kirsasaabast oma kõrile surumas ja unistavad sellest, et saavad oma kanna panna nõrgemate kõri peale.
Kõige magedam on ehk ikka ajakirjanik Kiisler selles loos, kes esitleb ju ennast vaevatute ja rõhutute kaitsja ning lohutajana. “Rase vanamutt” on ju tegelikult räige misogüünia, kui kasutada tema sõnavara, ja räige seksism. Oleks seda väljendit kasutanud mõni keskealine Eesti poliitik või ekspert, siis oleks proua Vilja oma kollaste hammastega ise selle tegelase kõri läbi närinud. Aga kui seda ütleb punase peaga korvpalluri kasvu slaavi naine, kes ju peale selle, et vene šovinist ka justkui sots, siis see Viljat rahuldab. Milline õudne ebavõrdsus, araabia või slaavi seksism prouat ei sega, eesti oma küll.
Mille vastu ta siis võitleb? Eestlaste, kes tema jaoks on kurjuse ja räpasuse kehastus? Milline jama. Oleks keegi nimetanud Viljat või Janat “vanamuttideks”, oleks kisa ja ähkimist taevani, kuigi olgem ausad, tehniliselt see pole ka väga vale, sest ega näiteks saunas me enam nende pärast rätikut ümber ei vaevuks tõmbama.
Mäletab veel keegi, Nõukogude ajal olid ühiskondlikes saunades sellised vanemad daamid, kes kuivatasid riietusruumipõrandat ja tegid meestel õllepudeleid ja lastel limpsipudeleid lahti, ning keegi eriti neid ei häbenenud. Vilja ja Jana võiksid vabalt juba meestesaunas pudeleid lahti tõmmata, keegi neid ka ei häbeneks. No aga kas nende endi jaoks poleks solvav, kui nii räägitaks? Miks nad siis ise on vaimustuses sõnapaarist “rase vanamutt”, mis halvustab nii hilises eas sünnitajaid kui ka vanemaid naisterahvaid, kes vastupidi kolhoosi-Delfi pealkirjale on imelised.
Ajakirjanik peaks ikka katsuma olla mingil sõltumatul positsioonil ja seksism olema ebameeldiv ühtemoodi olenemata rahvusest ja soost. Aga mida tahta või võtta sellelt täiesti korrumpeerunud ja alla käinud eesti ajakirjandusest, kes müüb ennast parteilastele söögi ja joogi ning reiside eest, ärimeestele odavamalt saadud koduvõtmete või autovõtmete eest, kord aastas antavate medalite eest, reiside eest, mida korraldavad neile poliitikud ja ärimehed nende jaoks soodsa kajastuse eest?
Eesti ajakirjanikel ja ajakirjandusel oleks aeg vaadata peeglisse ning näha seal oma kakast molli. Ja mitte ainult Vilja Kiisleril, vaid ka väga paljudel teistel.“
14. detsember 2024