ERR teatab, et riigikogu liige Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon) ei pääse julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni istungile kuulama kapo ülevaadet julgeolekuolukorrast Eestis, kuna ta ei ole komisjoni liige. Komisjoni esimees Maris Lauri põhjendas Vooglaiu eemalejätmist riigisaladuse seaduse sätetega, mis räägivad teadmisevajadusest.
ERR-i portaal on avaldanud sellest pika truualamlikku loo, kus on kaks Vooglaiu portreed ja üks pilt, kuidas ta parlamendi koridoris kindla sammuga kuhugi suundub. Selle eest, et taoline tegelane käib Eesti riigisaladuste ümber, nagu kass ümber palava pudru, peaksime tänama EKRE-t, täpsemalt Helme perekonda. Nagu kunagi Savisaar sokutas Jana (tollal veel Yana) Toomi Euroopa parlamenti, et saaks seal eestivastast tegevust arendada ja semutseda Solovjovi ja Assadiga, nii ka Helme sokutas oma valimisnimekirja ja sealt riigikokku Vooglaiu. Vooglaid aga kutsus enne eurovalimisi pealetükkivalt saatma Martini Brüsselisse, et tema asemele tuleks riigikokku ta asendusliige, Vooglaiu lähedane liitlane teistes organisatsioonides Markus Järvi. Siis saaks ju praegu juba kahekesi erikomisjoni ukse peale prõmmida ja kirjutada avaldusi juba nelja käega.
„Ja ma olen seda Varro Vooglaiule korduvalt selgitanud, et kui tal on mingisugused konkreetsed huvid ja ta soovib ülevaadet saada, siis mitte keegi ei keela tal pöörduda otse kapo poole või paluda, et nende fraktsioon korraldaks ülevaate saamise kapolt või ka mõnelt teiselt julgeolekuasutuselt, kui nad tunnevad, et seda on vaja. Teised fraktsioonid saavad sellega alati hakkama, aga millegipärast Varro Vooglaiul on see probleem kogu aeg. Ja tal on probleem üksnes nende kohtumistega, kuhu tuleb ülevaadet tegema kapo. Teistele komisjoni istungitele tal puudub absoluutne huvi tulla. Nii et ma ei tea, miks see nii on,“ ütles Maris Lauri.
Ilmselt siiski teab, aga ei saa öelda. Vara veel.
Loomulikult kirjutas Vooglaid järjekordse „bumaaga“ ehk kaebekirja, millega pidi jälle tegelema suur hulk inimesi, aga vastused oli üsna üksmeelsed: ei, Vooglaiul pole riigisaladuste juurde asja.
Aga tema huvi on jah spetsiifiline, nagu ka Vooglaiu ja Martin Helme pidevad pinnimised riigikogu istungitel, et kas Venemaad rünnanud droonid ei tõusnud Eesti pinnalt, et äkki ikkagi tõusid, et me tahame teada, et väga vaja on. Milleks teile riigisaladused, pinginaabrid, ah? Õhtuleht kirjutab, et Martinit ärvardabki juba riigikogu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud info lekitamise eest trahv 2400 eurot. Meeletu raha, kui veel rubladesse konverteerida – ikka üle kahesaja tuhande!
On see soov Eesti süüdi lavastada, otsustagu valijad ise, aga sellised pealekäimised on hämmastavalt pealetükkivad.
Ivan Makarov
26. september 2025
Na mõtlesin sellele, kuivõrd on ajad saja aasta vältel muutunud. Nüüd käib Viktor Kingissepa reinkarnatsioon ustele prõmminas. Omal ajal oleks seesugune tegelane pikki tundlaid omava pruuni putukana peitnud end vale/vaheseinte vahel.
Te vist ei tunne ikka Eesti ajalugu kuigi hästi. Vasakpoolsed, ka vasakradikaalsed jõud olid parlamentarismiperioodil üsna populaarsed, EKP variorganisatsioon Töörahva Ühine Väerind võitis 10 kohta 100-st Riigikogus (1923). Mingitel kohalikel valimistel tulnud linnaelektoraadi seas (vikipedistide väitel) 20ndatel üks taskupunaste nimekiri lausa esimeseks. Muidugi TÜV keelustati, kuivõrd tegu oli otseselt vaenuliku ideoloogia esindajana, vaenlasriigi pooldajatega. Ei võetud valitsusse, aga valitsustes olid sageli “ametlikud” sotsid. Ega Nigol Andresen olnud ainus tippsots, kes 1940 otse südame sunnil vaenlase loodud nukuvalitsusse astus resp. seda teenima asus.
Aga siis on ju hästi ja mõistetav, miks VV teeb mehetegusid EKRE-s. K-tähte nime lühendis on senini valesti mõistetud.
Mõnel kahjuks hakkab teatud ametikohale jõudes suurusehullus, mille mõjul tuleb arvamus, et tema kohta ettekirjutised ning seadused ei kehti. Tahan ja kõik