MEEDIAVALVUR: konservatiivide üritus läheb skandalistide nahka

Meediavalvuri lugude foorumisse on nii mõnigi kord kirjutatud spetsiifilisi kommentaare, mis on küll erinevate varjunimede all, kuid enamasti sarnase suunitluse ja sõnavaraga, enamasti üsna tigedad. Alles hiljuti tsiteeriti ühes sellises kogunisti Riigikogu EKRE fraktsiooni siselistis kirjutatut, mis on iseenesest paljurääkiv fakt.

Ma mitte kunagi ei käi selle ringkonna foorumites, seal kommenteerimisest rääkimata, miks siis peaksin andma tribüüni enda kallal ilkumiseks? Kui lugejal on öelda midagi loo sisu kohta, siis on tema kommentaar ja tähelepanekud alati teretulnud. Kui minnakse isiklikuks ja jagatakse solvavaid hinnanguid ja silte, ka laimatakse, siis ei pea ma nendel juhtudel enam vajalikuks oma portaalis tühipaljast sõimu võimaldada. Harrastagu seda kusagil mujal, muud ei oska nagu soovitadagi. Mujal võib soovi korral toetada kremliste nii palju kui kulub ja mõnitada juba kolm aastat pommitatavaid ukrainlasi. Minu juures seda teha ei saa.

Ühe viimastest kommentaaridest, millele ma siin vastaksin, kirjutas „Hugo“:

„Mõtteharjutus: kui Vooglaid, Espak ja Sibul näevad pealt nt mõrva, ja peavad politseis tunnistusi andma, siis kas see on Vooglaidi kohustus Espak ja Sibul enne ära veenda, et mõrv ikka toimus, ja et noormees pussitas vanamutti, mitte vastupidi?“

Vastan: need on erinevad asjad – inimese füüsiline mõrv ei ole tõlgendatav, näidend on. Jah, kui Vooglaid oleks tõsiseltvõetav poliitik, kui ta oleks professionaal ja tahaks jõuda mingi rahva jaoks positiivse tulemuseni, loomulikult oleks ta lävinud oma kolleegidega rahvusringhäälingunõukogust. Ja „Hugo“ sarkastilisuses sisaldub kogemata sinna eksinud tõde, et see veenmistöö oligi justnimelt Vooglaiu kohustus, kuna tema oli antud protesti initsiaator ja käivitaja. Erakond ei ole teda nõukogusse delegeerinud mitte soolode tegemiseks.

Olen rõhutanud korduvalt, et pean Vooglaiu reageeringut ETV rõvetsemisele arusaadavaks ja õiglaseks, kuid vale oli see, et ta kihutas oma poliitiliste väljaannete (UU ja Objektiiv) vahendusel inimesi kirjutama protestikirju ringhäälingunõukogusse, ehk ka iseendale, mis on nii halenaljakas kui ka äärmiselt ebaeetiline. Emotsionaalselt ülesköetute inimeste kirjad muutusid utsitamise tagajärjel sisuliselt tellitud vaenuläkitusteks, kompromiteerides nendes sisalduvat õiget sõnumit, pealekauba oli tegemist spämmimisega. Ja näiteks Uued Uudised on ühe parlamendierakonna häälekandja, seega sealtkaudu indutseeritud kirjade tulv oli poliitiliselt suunatud, mis on ERR-i kui sõltumatu meediaorganisatsiooni suhtes täiesti lubamatu ja ajaski isegi potentsiaalsed liitlased ringkaitsesse. Need on elementaarsed asjad, Vooglaiu poolne “protestikirjade” suunamine oli karuteene konservatiivide üritusele. Pole ime, et härrad Sibul ja Espak distantseerusid Vooglaiust kui ebaeetiliselt käituvast amatöörist. Kuid mida suuremaks ja inetumaks paisub skandaal, seda tähtsamana tundub endale selle keskmes olev poliitik. Mõelge vaid, mida te tegite: avaldasite ERR-i juhatusele ja ringhäälingunõukogule adresseeritud kirju Uutes Uudistes! Kust te need küll saite?

Olen sõltumatu inimene ja astusin EAL-ist välja juba palju-palju aastaid tagasi, kui selle juhatus hakkas tegema kõigi liikmete nimel poliitilisi avaldusi, tol korral näiteks kremlimeelsete separatistide toetuseks. Ma ei võimalda minu nime ärakasutamist, eriti Eesti huvide ja riikluse vastu. Läksin ka EKRE-st minema kohe, kui erakonna nimel hakkasid seal esinema moskoviidid ja keskaegse vaateväljaga inimesed, kui UU-s kutsuti üles loobuma eesti rahvuslipust ja viima kõik sinimustvalged pööningutele. Ma ei tee koostööd riigireeturite ja poliitprovintsiaalidega.

See, et Sibul ja Espak ei toetanud VV-d, räägib sellest, et ta tekitab oma edevate soolodega protesti isegi teistes konservatiivides selmet et nendega kokku leppida. Tundub väga nõrk poliitik – muidugi eeldusel, et see promoskoviitlik EKRE lammutamine on tehtud kogemata.

Täna õhtul pajatas pikalt „Aktuaalses Kaameras“ pundunud näoga rahvusvaheliselt tagaotsitav massimõrvar, nagu oleks ta enda kodus Kremlis. Tema järel lalises veel euroreetur, kunagi KGB 5-nda peavalitsuse poolt värvatud huloo tüse liitlane Ungarist, ja see igapäevane vaatepilt meie KTV-ks muutunud ETV-s on ikka jälgim, kui vana-aasta õhtul vilksamisi nähtud asjandus. Eesti keel on eesti riigikanali uudistes ammu vaeslapse ossa surutud, samas kui venekeelses AK-s litsutakse kõik eestlaste intervjuud surnuks paksult pealeloetud vene sünkroontõlkega. ETV, mille vaatajad on põhiliselt eakad inimesed, sunnib eesti vanureid lugema kiiresti kulgevate uudiste subtiitreid, mida paljud ei jaksa teha.

Äkki räägiks sellest ringhäälingunõukogus?

Ivan Makarov

24. jaanuar 2025

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga