Kolleeg Suurest meediamajast:
„Kurikuulsa relvatehingu ümber käib massiivne uduheitmine ja vee sogamine. Luigemeediast lugesin järjest kahte lugu, et Eesti saab tänu kohtule petiste käest veel rohkem kui neile kanditi, reformierakondlane Valdo Randpere hüüatab, et “aitab hüsteeriast!”.
Tegelikult see praegune asi on palju tõsisem kui Laari-aegne Iisraeli relvatehing, kus tehing tehti riigifirma ja tuntud tegijaga, kes defektse kauba välja vahetas või hüvitas. Ehk Eesti riigil olid siis tugevad garantiid. Nüüd kanti lihtsalt 70 milli India luftikustidele ja tehakse tarka nägu, ehkki on selge, et Eesti ametnikud läksid umbes selles stiilis pettusele, et maksa 10 000 dollarit ja saad kätte viie miljonilise päranduse Nairobis.
Iisraeli tehingu ajal nõuti, et Laar astuks tagasi, praegu ei nõuta Michali tagasiastumist, ehkki olukord seda nõuaks. Vastupidi – osa meediast tegeleb kollektiivselt ametnike käe hoidmisega ja lohutamisega, et “asi ikka pole halb!”. Asi on väga halb, meil on naaber, kes meid ähvardab ja kui asi muutub tõsisemaks, siis see ametnike süvariik jookseb esimese paugu peale laiali. Selle pärast on praegu viimane hetk teha õiged järeldused. See, et Pevkur praegu saba seljas varvast laseb ja märtsi riigikogu valimiste järel võidukalt naaseb, pole mingi lahendus (meenub, kuidas Mihkelson peale tussupilte kaheks kuuks “ära käis”). Kindlasti peab lahkuma kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuuse, kes on reaalne ministeeriumi juht, mitte minister. Kindlasti ka RKIKi ametnikud, kes selle asja korraldasid. Kõik neli Dataseli lepingut sõlmiti Michali peaministriks olemise ajal, mitte Kaja Kallase valitsuse pärandina. Tema valitsus on teinud riigikaitsest oma keskse eksistentsiaalse prioriteedi, nõudnud selle nimel erakordseid ressursse ning lubanud, et riik kasutab neid tõhusalt. Michal ise on lati kõrgele pannud ja kui ta oleks riigimees või vähemalt mees, siis astuks ta tagasi.“
08. september 2026