MEEDIAVALVUR: ronime siis kõik tagasi puu otsa!

Täna ilmus Uutes Uudistes järjekordne propagandistlik pealkiri „UURING: vaktsineeritutel on palju suurem tõenäosus haiglasse sattuda“.

Olukord on selline, et seni oma teaduse ja meditsiini poolt head kuulsust omanud Eesti hakkab vajuma keskaja eelarvamuste pimedusse, kui teadlasi koos nende kolvide ja traktaatidega pandi linnaväljakutel põlema ja tunnustatud posijad ravisid mumpsi sülitades lapsele vasakusse silma.

Varsti kutsutakse eestlasi üles loobuma hambaharjadest, väites, et nende kaudu levitatakse kõne sisu liberaalseks muutvaid tehisbatsille. Harimatutele poliitkohtlastele ei lähe korda kogu inimkonna pookimisajalugu ega kaasaja suurte teadlaste ja maailma parimate laborite avastused.

Hea repliigi saatis kolleeg Suurest meediamajast:

„Aga pole hullu, kui EKRE sõdib vaktsiinide ja miks ka mitte antibiootikumide vastu, siis langeb erakonnaliikmete keskmine eeldatav eluiga 31 kanti. Ja kui mõni veel ellu jääb, siis tekib kõva kahtlus, et kas nad ikka ideoloogiale truud on. Süstivad raiped kuskil salaja teetanuse vastu.“

Tõesti, äkki näeme me veel seda, kuidas mõned rjasades habetunud eestlased kuulutavad anateemi Alexander Flemingule. Lolle üleskutseid pimesi uskuv idioodistunud elektoraat on ju täitsa olemas ja enne laseb oma lastele silma sülitada või sunnib neid pühitsetud kust jooma, kui haiguste eest kaitsepookida. Karjudes, et olgu neetud see konnaõgija Louis Pasteur (pildil).

Ivan Makarov

29. aprill 2025

3 thoughts on “MEEDIAVALVUR: ronime siis kõik tagasi puu otsa!”

  1. Jutt on ju ainult Covidi vaktsiinist, mitte kõigist vaktsiinidest üleüldse. Mina pole ka vaktsiinivastane üleüldse, vaid AINULT Covid 19 vastase vaktsiini vastane.

  2. Toivo Reismaa

    Soovituslikud ennast tõestanud vaktsiinid on mul tehtud (difteeria- teetanus). Gripivaktsiini olen teinud 2 korda, kuigi esimesel korral olin kõrvaltoimega kuu aega haiguslehel. Koroonavaktsiin jäi mul tegemata, sest punaseid ohutulesid oli liiga palju. Põdesin seda haigust raskelt, kuid oma otsust tagantjärele ei muudaks.

    1. Tänapäeval on murekohaks, et ei tehta just kaitsepookimisi, mida kunagi peeti elementaarseks. Näiteks MMR (leetrid, punetised, mumps) ja difteeriavaktsiin. Kui laps juba haigestub leetritesse või difteeriasse, on tal ka tänapäeval sama suur tõenäosus surra kui ajal, mil vaktsiini veel ei olnud, sest ravi on ainult sümptomaatiline.

Vasta Toivo Reismaa-le Cancel Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga