Kolleeg Suurest meediamajast:
„Kurat kloostris, ehk kuidas vend Varro ennast piinab“:
Tegelased:
Vend Varro – Brasiilia salaordu juristimunk, kellelt huumorisoon kirurgiliselt eemaldatud on. On andnud püha tõotuse päevad ja ööd Facebooki kloostris solvuda.
Kurat – vanakooli kiusaja, sarved ära kulunud, kuid keelepeks vinge.
Kaja – kloostri kella asendav digitaalne haldjas, kes teatab uute kommentaaride ja reakstioonide saabumisest.
Stseen 1: Kloostri kamber.
Vend Varro istub puust pingil, ees suur pärgament ja Facebook arvutimonitori peal säramas. Varro on oma postituses parajasti kirjutamas sõnu: olgu Pika Hermanni tornis parem tsaaririigi lipp ja kindralkuberneriks Šahhovskoi, kui et naised sõidavad ringi jalgratastega!
Vend Varro (loeb palvelaulu häälega):
„Oh, püha Facebooki algoritm, kes oled taevas ja feed’is, anna meile täna meie igapäevane kuvatõmmis ja ära saada meile nalja, vaid päästa meid ära naerunägudest!“
(tõmbab sügavalt hinge, teeb kuvatõmmise ja kirjutab Facebooki solvunud postituse)
Stseen 2: Kurat ilmub.
Kurat murrab end Varro peidupaika sisse, tal on kaasas kotitäis meeme.
Kurat:
„Tervist, vend Varro! Ma tulin sind kiusama, nagu keskajal kombeks. Aga pagan võtaks, ma näen, et sa oled juba ise ennast nuhtlemas. Põhjalikumalt kui ükski deemon suudaks.“
Vend Varro (tõuseb püsti, on vihane):
„Tagane, kiusaja! Mina olen ametlikult tunnistatud elukutseliseks solvunuks! Sul ei ole luba mind kiusata, sest ma olen juba põhikohaga iseenda tööandja.“
Kurat (naerdes):
„Aga vend, keskaja mungad võitlesid himu ja liha vastu. Sina võitled „naerunägude“ vastu. Tõeline askees!“
Stseen 3: Kaja ilmub.
Digihaldjas helistab – Facebooki märguannet nagu kloostri kella: ding-dong!
Kaja:
„Vend Varro, su postitusele „See ühiskond on mandunud, sest keegi ütles mulle riigikogus koridoris liiga valjult tere“ on kogunud 66 kommentaari, neist 40 sisaldavad pilte armsatest kassidest.“
Vend Varro (ahastab):
„Kassid! See on pilge minu püha missiooni aadressil!“
Kurat:
„Vend Varro, kas oled kindel, et sa ei ole mitte mina? Sest mina armastan ka segadust ja mõttetut draamat.“
Stseen 4: Suur ahvatlus.
Kurat paneb lauale pokaali punast armulauaveini ja järab suitsuvorsti.
Kurat (närib mõnuga):
„Mmm… suitsuvorst, punane vein. Nii munkasid kui inimesi ajas see hulluks. Aga sinu jaoks, vend Varro…“ (tõmbab varruka seest välja meemi, kus suure ristiga patriarh Kirill ujumispükstes kullast elektritõukerattal) “Aga tunnista, vend Varro, kas see pilt ei ole natuke naljakas? Isegi väike muie oleks ju inimlik?“
Vend Varro (tõuseb püsti, tõstab käed taeva poole nagu ristikäigul):
„Tagane minust, Saatan! Minuga on koos vägev nelipüha – Isa Mart, Poeg Martin, Neitsi Moonika ja parteivaim! Nemad juhatavad mind igavese solvumiseni, kus nalja ei tehta ja naer on keelatud!“
Kurat (tardub, punased silmad punnis):
„Isa Mart… Poeg Martin… Neitsi Moonika… ja parteivaim?! See on nii sürr, et isegi põrgu paroodialaboris ei oleks keegi selle asja peale tulnud!“
Vend Varro (ekraani pea kohale nagu püha reliikvia):
„Nende nimel olen mina tugev, nende nimel olen ma vankumatu! Ma olen professionaalne solvunu, eksimatult tõsine! Tagane, sarviline! Siin on minu klooster – Facebook – ja see on püha paik!“
[Kurat katab kõrvad, viskab meemi maha, vorst kukub hambust.]
Kurat:
„Ei… ei… see on liiga palju isegi minu jaoks! Ma tahtsin nalja, aga sa oled igavene piin! Ma taandun! Mul on lihtsam piinata vanu erakmunki kõrbes kui sind!“
[Kurat kaob suitsupahvakuga. Vend Varro vajub tagasi arvuti taha, kirjutab uue postituse: „Mind ründas just kurat, maailm mandub, süüdi on Eesti riik ja lühikesi pükse kandvad naised. #igapäevanevõitlus“.]
Stseen 5: Lõpp.
Vend Varro langeb ekraani ees põlvili.
Vend Varro:
„Oh, püha Facebook, lase mul jääda igavesse solvumisaskeesi! Ja sina, kurat, mine pigem teiste juurde. Mina olen juba täiuslik enesepiinaja.“
Kurat (ohkab):
„Nojah… Tavaliselt ma kiusan mungad hulluks. Aga Varro puhul on asi vastupidi: tema ajab mind hulluks. Ma lähen nüüd sauna koos Martin Lutheriga, sinuga Varro on lihtsalt liiga raske.“
(Kurat lahkub. Vend Varro jääb postitust kirjutama. Ekraanile ilmub kiri: „Vend Varro jääb netikloostrisse. Kuni algoritm neid lahutab.“)“
14. september 2025
kui 1980ndatel, tänapäeva mõistes, kui rullnokk olin, sai käidud paljudes kloostrites, ekskursioonidega, eks see usu värk 1 hull asi ole, mis meid lapsi, kui ka täiskasvanud sokeeris oli Petseri kloostris imiku ristimine, seda õudukat näen ka unes siiamaani, see oli nii jube, et kahtleme, kas ta üldse ellu jäi, hirmsasti rõõkis, siis saadeti meid välja, uksed kinni ja nii ta jäi…., väravate juures kerjused pastori riietes, veini raha koos, kõrval alkopood, kohe sinna , kahe sõõmuga 0,75 peet ära, taas tudisevate kehadega peedi raha kerjama, samas kõik haises kuse, sita järgi, jube peldik oli see Petseri, selliseks sai siis ilus ja uhke EEsti linn vabastajatele, aga samas oli kaupa, mida, eestis saada ei olnud, nagu, kummilappija ja taldlihvija, spordiröivad ka, ketse kannan siiamaani…Peale seda sai ka Pihkvas käidud, jäätis oli soolane ja häda sai tehtud esimese nurga ukse taha..See usu värk jäi ta mulle meelde ja peale seda ma ateist olen, seda loengut võib pikemalt pidada, aga, arvan, et saab ka lühidamalt nagu siin. Aga see aasta käisin, sõbraga, Toompea lahtiste uks päeval, peale seda kõrval olevas vene kirikus, mu sõber on usklik ja jakkas filmima, mingi mustas rüüs tüüp tuli praktiliselt talle kallale, rõõkis nagu hull, ne snimai, õnneks ta ei jaga vene keelt, filmis edasi ja lõpuks sai jalaga perse, sellest ka väike katkend olemas, ühesõnaga, neil on, mida varjata, sest teistes kirikutes seda probleemi pole…..ja , mis siis rus, delfist saab, kõigil teada, aga keegi ei liiguta, lastaksegi niimoodi laiata.