MEEDIAVALVUR: kui püha on da Vinci loodud õhtusöömaaja maal?

Head sõbrad, siis on veel üks minu heade kolleegide poolt minu teiste endiste kolleegide pealekäimisel hävitatud lugu. Siin on huvitavad ja peaaegu et üldtuntud faktid, mida ei keelata mitte üheski riigis. Mul tuli vaimusilma ette võrdlus sellega, kuidas inkvisitsioon põletas “ketserite” teaduslikke raamatuid, koos ketseritega. Nüüd on kõik lihtsam: volitustega inimene, sinu hea tuttav, vajutab “delete” – ja sinu kirjutatut enam ei ole, ka sina oled tühistatud. Uued vahendid, vanad tegelased. Pööran erilist tähelepanu asjaolule, et lugupeetud EELK peapiiskop, nagu ka meie siinse katoliku kiriku pea distantseerusid sellest märatsevate eksortsistide kisakoorist.

MEEDIAVALVUR: kui püha on da Vinci loodud õhtusöömaaja maal?

See, millise raevuga hakkasid mõned teoloogid ründama Pariisi olümpiamänge ja selle korraldajaid avatseremoonia ühe episoodi pärast, räägib paraku sellest, et nende „saatana ohu kuulutajate“ informeeritus on kasin. Õnneks on meie EELK peapiiskop hoidunud sel libedal teemal sõna võtmast.

Ausalt öeldes ei viitsi siin analüüsida usufanaatikute välja öeldud rumalusi, aga mõned punktid paneme siiski paika.

Esiteks ei ole Leonardo da Vinci maal „Püha Õhtusöömaaeg“ mitte sakraalne ese, ikoon ega sümbol, vaid ilmalik kunstiteos, mis on juba aastakümneid üleekspluateeritud filmikunstis, popkunstis ja ammu saanud pop- ja üldisemalt ka massikultuuri osaks, ning keegi pole sellist kisa veel kunagi tõstnud.

Teiseks on maal lünklikult seotud evangeeliumi kanoonilise süžeega, seal on palju lahknevusi: traditsioonilise lambaliha asemel on kala (kunstnik ise oli kuuldavasti taimetoitlane), gobeläänid meenutavad Milano hertsogite residentside omi, apostlid on tolleaegsete õukonnategelaste nägu. Sisuliselt on maalil kujutatud mitte üksnes piiblisüžee, vaid ka sisuliselt teose tellija Ludoviko Sforza õukonna peegeldus.

Kolmandaks andku mulle kõik asjaosalised nüüd andeks, aga ürgses Palestinas juudid sõid madalatelt laudadelt poollamades patjadel ja vaipadel, mitte aga istudes, nagu maalil. Seepärast ongi Matteuse evangeeliumi sinodaalses tõlkes vene keeles „возлег“ ja inglise keeles „reclined“.

Neljandaks ei ole maalil kujutatud Jeesusel pea kohal nimbust, kuna kunstnik ise lähtus ainult usust loodusesse ja maalis kõiki „nagu lihtinimesi“. Seega kui parodeeriti maali, parodeeriti lihtinimeste kujutisi.

Viiendaks peeti pidevalt katsetega askeldanud da Vincit tema ajal miinimum ketseriks, aga ka alkeemikuks ja kogunisti saatanakummardajaks.

Kuuendaks kritiseeris Leonardo da Vinci ise üsna mürgiselt kiriku esindajaid ja tema lõi ka mõistatuse „inimestest, kes elavad rikkuses ja pompoossetes lossides, tõestades, et „see ongi vahend, kuidas Jumalaga sõprust luua.“ Oma märkmetes kasutas da Vinci vaimulike suhtes kogunisti väidet „variserid ehk pühad isad“, süüdistades preestreid seega silmakirjalikkuses.

Seitsmendaks on Kristusest paremal pool istuv naiselik figuur ilmselgelt mitte Püha Johannes, nagu pühas kirjas, vaid üsna patune Maarja Magdalena. Mõned uurijad osutavad isegi sellele, et Magdalena ja Jeesuse  figuurid moodustavad maalil M tähte, mis tähendab „matrimonio“ ehk abielu.

Aga need silmnähtavad faktid muidugi ei veena saatanaotsijate kampaania taga seisvat Kremlit, kelle infooperatsiooniga on selle Pariisi skandaalikese ülemaailmse ülespuhumise näol tegemist.

Paraku on kasulikke idioote ka usklike hulgas.

Ivan Makarov  

MEEDIAVALVUR: head inimesed, Pariisis ei ole saatanat!

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga