Ukraina kuulsaim ajakirjanik Dmitri Gordon (tema kanalil on kaks miljonit tellijat) rääkis oma sama kuulsa vene kolleegi Aleksandr Nevzoroviga sellest, mis toimub Venemaa Kurski oblastis.
Gordoni improviseeritud sissejuhatus oli äge, Venemaa „sõjalise operatsiooni“ ettekäänded tagastati Kremli autoritele koos protsentidega:
„Teate, mul on juba nädal aega hea tuju. Tuju mul oli niigi mitte halb, teades ja mõistes, mis ootab ees, aga praegu on see lausa väga hea. Kurski lahing kestab juba nädal aega, tulemused muljetavaldavad, nagu te näete. See on ju ikkagi sõjaline erioperatsioon, lühendatult CBO, mille algatas Ukraina Kurski oblasti demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks. Operatsioon tõi kaasa teatud edu, see on nähtav ja tajutav.
Muidugi ei saanud Ukraina jääda ükskõikseks Kurski oblastis elavate ukrainlaste palvete suhtes, kellel ei lastud õppida emakeelt vene koolides, keda rõhuti rahvuspõhiselt, seepärast tuligi alustada seda sõjalist erioperatsiooni.“
Aleksandr Nevzorov pööras tähelepanu sellele, et Venemaa linnad on sisuliselt kaitsetud sissetungijate ees:
„Putin ju ehitab riiki surmade, mürgitamiste, ähvarduste ja repressioonide abil – need on tähtsad asjad, kuid seda absoluutselt ei piisa riigi ülesehitamiseks. Kuid midagi muud ta ei oska. Hirmutamiste, tapmiste ja kinnipanekutega ehitada riiklikke struktuure on võimatu. See on üks kõige tähtsamatest momentidest. Ma arvan, et kui Ukraina relvajõud tegutseksid, ütleme nii, mitte sõjateaduse järgi, vaid teistmoodi, oleksid nad ammu Rostovis. Hooga. Mitte sellepärast, et nad on nii suurepärased, vaid seetõttu, et praktiliselt igat Venemaa linna saabki vallutada paljaste kätega. Mis saigi tõestatud just nendel päevadel.“
Ukraina Kurskit vallutada siiski ei kavatse. Nagu Venemaa kavatses teha suurest osast Ukrainast „turvatsooni“, nii Ukraina tahab teha Kurski oblastist demilitariseeritud ohutustsooni, kust ei saaks rünnata ukrainlasi.
Ivan Makarov
METSAVALVUR: ammutan eestlaste ürgset jõudu ja siis jätkan nagu oli