Tõnis Mägi üllitas kaks aastat tagasi venekeelse plaadi, mida ei läinud vaja ei venelastele ega eestlastele. Aga mitte see ei ole primaarse tähtsusega, kas töö oli mõttetu või mitte. Küsimus on selles, mis toimub hea eesti laulja ja muusiku hinges.
Eesti jaoks kriitilistel hetkedel varjas Tõnis Mägi ennast Rootsis, saades sellegipoolest Laulva revolutsiooni üheks täheks. Pärast kelomehelikku „tühistamist“ ei lubanud Mägi enam kasutada oma „Koitu“ järjekordsel eestlaste tõrvikurongkäigul, kuid ei tõstnud millegipärast kisa, kui sedasamust „Koitu“ mängiti Tallinna Raekoja platsil kremlimeelse liikumise Koos/Vmeste miitingul. Kui valmis EKRE valimiskampaania videoklipp, kus paari sekundi jooksul oli hästi kaugelt näha väikest figuurikest tulemere ees, selg objektiivi poole, nõudis Mägi selle väljalõikamist, mida muidugi ei tehtud, sest selg on ikkagi selg, aga mitte nägu.
Isiklikult minul on selline tunne, et lugupeetud laulja on lihtsalt põline nahahoidja ja et vene plaat oleks nagu ara rahvuslase indulgents juhuks, kui siia peaksid tulema vene väed. 2022. aastal paljud ju kartsid, et meie oleme järgmised, sest Kiiev pidi ju Putini plaani kohaselt langema kolme päevaga.
Et jutt ei jääks poliitiliseks, kõigepealt siis mõne sõnaga sellest Tõnis Mäe venekeelsest renessansist sõja esimesel suvel. Ehk räägime kvaliteedist.
Tõnis Mägi laulis intervjuus „Kommersandile“ vene kultuurile ja keelele oodi, ja leht andis eestlasele kohe plusspunkti: „…just samal hetkel kui paljusid haaras kaasa vene kultuuri ja vene keele „tühistamise“ teema, lasi ta välja venekeelsete laulude albumi „Romanss“ (…и ровно в тот момент, когда многих увлекла тема „отмены“ русской культуры и русского языка, выпустил альбом песен на русском языке „Романс“).
Olgu, tubli. Ausalt öeldes ei viitsi puukeelset venekeelset laulmist kaua kuulata, Tõnis Mägi on vene keelt alati laulnud koomiliselt („Spasite, spasite!“, „Ostanovite muzõku!“. „Ljubimõi moi dvorik“ jms), heas vene keeles laulsid venelastele enamasti väärikaid laule Georg Ots, Jaak Joala ja Urmas Alender. Aga TM-i plaadi nimilugu „Romanss“, mis sai Eestis kogu albumist ainsana mingisugustki kajastust, väärib veidi analüüsimist.
Esiteks muidugi ei ole tegemist mitte „vana vene romansiga“, nagu esitlesid seda ballaadi omaenda kultuuri tihtipeale mittetundvad televenelased, vaid Tõnis Mäe originaalpalaga. Ja esmamulje esitusest oli jällegi koomiline Sest kui laulusõnade esimene silp on pikale venitatud paljukannatanud vene täht „ё“, ja eesti kõrva jaoks kõlab nagu „joooo…“, siis venelased venitavad „ё“-d enamasti selleks, et lausuda midagi „ё моё“ taolist, mis on teadupoolest traditsioonilise ropu sõna aseaine. Elementaarne vene olmekeele tundmine oleks aidanud vältida seda jubedat ämbrit.
Teiseks ei lähe kõik hästi ka artikulatsiooniga, eriti loo alguses. Vene romanss on selline žanr, kus iga sõna peab olema nagu prillikivi. Tõnis Mägi laulab midagi koidust ja kastestest alleedest. Edasi läheb ulmeks: oksa peal on kaks ämblikuvõrku, ja üks nendest lendab koidu aal minema. No hea küll, oletame. Kui saatus istub pasjanssi kohal (сидит над пасьянсом), siis samas salmis pakutakse teistki korda istumist (присядь, подожди). Sellise tautoloogia puhul tuleb meelde ainult peasuli Ljoliku kisa kopteri poolt lennutatava Moskvitši aknast: „Сядем все!“ (selles mõttes et kõik me nii õnnelikult maandume kui ka sattume vanglasse). Enne seda istumisettepanekut käib loo fonogrammis mingi pauk, mis on antud kontekstis ja romansis üldse täiesti mõistetamatu. Midagi tsirkuses kõlava plaksu taolist, kui koer peab läbi rõnga hüppama.
Esimese salmi anekdoot ei ole paraku veel lõppenud: Tõnis Mägi laulab „боль свою вылей в романсе“, mis on selline väike kuritegu vene keele vastu: valu saab vene kõrges poeesias mitte „вылить“, vaid “излить“. Ja „вылить“ võib solgi ämbrist või parimal juhul vee vaasist.
Kui Tõnis Mägi oleks natukenegi õppinud parimatelt, siis märkaks ta Ruja venekeelsel plaadil lugu „Murtud lilled“, kus poeg tuleb isa hauale oma kurbusi vestma „я хотел излить печали…“, näeb aga murtud lilli, nagu Hando Runneli originaalluules. Aga on ka selliseid inimesi, kes käivad haual selleks, et „вылить“ või kogunisti „отлить“, nagu tegi vene kultusansambli Zveri solist Roma Zverj, kes tuli anastatud Königsbergis olles Kanti hauale ja kuses sellele.
Siis tuleb veel üks kirjaoskamatuse pärl: „грустное утро светает“. Kogu vene klassikalises kirjanduses öeldakse lihtsalt „светает“, mille all mõeldaksegi koitu. „Светает! …ах! как скоро ночь минула!“ (Gribojedov). Siis äärmiselt kehv riim миг/журавли, ja mis sel aial siis viga on, selle kohal tiirlevad kured?
Aga mida ma siin vaagin, asi on üsna lootusetu. Kirjaoskamatu tekst, puine esitus, vene romansis ei ole intonatsioonirikkusele ja hääle imelisele kõlale alternatiivi. Kärista mida sa käristad, tulemus on taidluslik. Loomulikult on vene inimesed tänulikud, et eestlane vene keeles laulab.
Hea küll, esituse poolest toores, muusikaliselt kesine, tekstiliselt katastroofiline lugu, olgu. Selleks, et osaleda vene kultuuris, selle armastamisest ei piisa. Seda on vaja siiski ka tunda.
Aga asjal on tumedamgi pool, nimelt see, kui vene ööbik ärkab inimeses ellu just siis, kui armastatud vene keel tungib relvaga Ukrainasse, kus keelatakse esimese asjana ukraina keel nende jaoks, kes üldse ellu jäävad.
Kui Kommersant avaldas vene plaadile pühendatud intervjuu Tõnis Mäega, käis sõja 133-s päev. Paljud Slavjanski elanikud pagesid sel päeval vastavalt evakueerimisplaanile Rovno oblastisse. Hersoni oblasti Skadovski linnas hukkus raketirünnakus inimene, veel 4 said haavata, nende hulgas ka laps. Vene lennuk Су-35 ründas mere kohal Odessa linna raketiga X-31, mille tulistas alla ukrainlaste õhukaitse. Leedus näidati sõjadrooni Bayraktar, mille soetamiseks leedulased kogusid mõne päevaga 5 miljonit eurot, kuid Türgi firma otsustas lihtsalt kinkida sõjamasina ukrainlastele transiidiga läbi Leedu Vabariigi, kogutud raha oli samuti üle antud Kiievile. Ukraina välisminister Kuleba avaldas intervjuus uudisteagentuurile Bloomberg kahtlust selles, et viljaekspordi blokeeringu lõpetamise tehing saab sõlmitud. Kiievi linnapea Vitali Klõtško andis Ukraina rahvuskaardile üle 1200 soomusvesti. Ukraina siseministeerium andis armeele üle oligarh Medvedtšuki ja tema pere helikopteri. Saksamaa kantsler Olaf Scholz väitis, et kohtumisel G-7 saksa valitsuse poolt Ukrainale lubatud julgeolekugarantiisid ei saa veel konkretiseerida, enne on vaja „pidada partneritega nõu“. Toimus raketirünnak Toretski linnale, inimesed mattusid majarusude alla. Venelased ründasid rakettidega Harkovi pedagoogilist rahvusülikooli.
Valgevenemaa emade liit viis läbi sõjavastase aktsiooni, pannes rahvarohketes kohtades välja oma laste mänguasju koos plakatitega. Vene armee ründas Zmeinõi saart selleks, et takistada seal ukraina lipu taastõstmist. Mariupoli linnavolikogu ja linnapea teatasid, et vene vägede poolt hävitatud linna taastamine nõuaks enam kui 14 miljardit dollarit ja kestaks kuni 10 aastat. Kiievisse saabus Iiri välisminister Micheal Martin, kes tegi avalduse, et jääb toetama Ukrainat Venemaa poolt alustatud terrorisõja ajal. Soome president Sauli Niinistö kirjutas alla korraldusele eraldada Ukrainale kaitseabi 21,5 miljoni euro ulatuses, mis oli juba soomlaste seitsmes sõjalise abi pakett Ukrainale. Sel päeval andsid vene väed 23 lööki Donetski oblasti pihta. Ukraina rahvuspolitsei teatas, et tule alla sattus 13 linna ja alevit, on surnuid ja haavatuid. Venelaste poolt hõivatud Hersoni oblasti aladel lülitasid okupandid välja youtube ja Instagrami. Venemaa allveelaev ründas Nikolajevi oblastit kahe raketiga Kalibr, mida ukrainlastel õnnestus alla lasta. Ungari välisminister Peter Szijjarto teatas CNN-ile, et Ungari ei osale lääne relvastuse tarnimises Ukrainale…
See on vaid murdosa tolle päeva, 6. juuli 2022. a. sõjakroonikast. Ja siis ilmus Putinit ja tema terrorisõda teenindavas „Kommersandis“ intervjuu venekeelse plaadiga maha saanud russofiili Tõnis Mäega.
Ta ilmselt praegugi ei saa aru, miks ei näinud see hea välja.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: vastukaja Trumpi loole ehk Eestis tahetakse moraalselt hukata oma Hus
Kes on lugupeetud peavoolumeedia arvamusliidri hinnangul õiged eestlased, kellel eluvaim veel sees? Peale Põlluaasa ja mõne teise parteijooksiku?
Mis ajast peale härra Põlluaas “parteojooksik” on?
Sellest ajast kui organiseeris oma parteis putši.