Tänast p.residendi vastuvõttu roosiaias sisustas muusikaliselt ka tänapäevane püüe taasluua Marju Kuudi üks pärleid „Kui tahan olla hea“.
Tore, kui laulja nooti peab, aga selles esituses tuli ilmsiks täpselt see vahemaa, mille võrra on meie eesti estraadilaul teinud vähikäigu võrreldes isegi nõukogude ajaga. Muidugi on Marju Kuut ainulaadne, selliseid kunstnikke tehakse ainult ühes eksemplaris mitme põlvkonna tarvis, tema hääletämber ja maagilise põhjamaise naise hingestatus ei kordu, aga ikka võis aduda, et kaasaegsed solistid ei suuda tabada ei Joala, Kuudi ega Loobi sisemaailma. Nad lihtsalt ei saa aru, saate aru? Nende nägu kõlab tuttavalt, mitte hääl.
Tubli, Rita Ray, korralikult lauldud. Jah, see oli kahtlemata Uno Naissoo muusika, ainult ilma Marju Kuudi kirjutamata kaasautorluseta. Meie noored muusikud on säravad, ilusad, mõnel on isegi häält – aga seal, kus peaks olema hing ja sisemine maailm, on samasugune lakk, meik, šikk ja steriilne tuunitud sound. Presidendi poolt valitule lauljale seda süüks panna ei saa, Marju Kuudi vääriliselt saaks seda laulu esitada praegu elavatest solistidest ehk Els Himma, kui aastad ja hääl lubaksid.
Jättes kõrvale hiljuti automaksuseaduse välja kuulutanud p.resident Karise piduliku kõne üldsõnalised karikantseliidid, pööraks aga taas kahetsusega tähelepanu asjaolule, et kunagine mandoliinil tinistamine taidlusansamblis Rentaablus ei andnud talle ei muusikatundmist ega oskust sellest rääkida.
Nagu teatab ERR, „presidendi noore kultuuritegelase preemia“ pälvis muusik Kristi Raias, artistinimega Rita Ray, kes on Põlvast pärit soul’i-lauljatar ja lisaks muusiku-karjäärile töötanud ka lauluõpetajana.
„President Karis tõi auhinda üle andes oma kõnes välja, et Kristi Raias on erakordne just seetõttu, et kirjutab ise nii muusika kui ka teksti, laulab, mängib klaverit ja ka produtseerib,“ vahendab ERR.
Kui härra Karis teaks kaasaegsest eesti muusikast kedagigi veel peale Puuluubi, siis ei nimetaks ta artisti „erakordseks just seetõttu“, et too kirjutab ise muusika, teksti, laulab, mängib pilli ja produtseerib.
Erakordsus peitub milleski muus, hea Kadrioru peoperemees Alar Karis. Tänapäeval enamus eesti artiste justnimelt kirjutab ise muusika, teksti, laulab, mängib pilli ja produtseerib, sest siis ei pea ju mitte kellelegi maksma. On ka neid, kes lisaks kõigele sellele veel ka ise tantsivad, konfereerivad, meigivad, ennast kohale sõidutavad ja müüvad seal oma plaadikesi.
Härra Karis, te oleksite võinud Kristit lihtsalt inimlikult õnnitleda ja suruda kätt, mitte aga ajada nii asjatundmatut pada. Ja inimlik oleks Teie poolt mitte pakkuda noorele ingliskeelsele esitusele spetsialiseerunud naisele esitamiseks Marju Kuudi laulu.
See oli küll ülekohtune.
Ivan Makarov