Kantar Emor ja ERR teatavad pealkirjas halvasti varjatud kahjurõõmuga: „EKRE toetus langes kaheksa aasta madalaimale tasemele“.
Riigimeedia kirjutab, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sisetülid ja erakonnast lahkumised langetasid partei toetuse 9,9 protsendile – nii madal oli EKRE toetus viimati Kantar Emori küsitluses 2016. aastal.
Äärmiselt kurb. Kas siis tõesti erakonnas loodeti, et Põlluaasa, Valge, Kunnase, Kaalepi jpt lahkumine peaks hoopis EKRE populaarsust suurendama, eriti kui selle ideoloogiks on nüüd hakanud sellised eesti rahva poolt nõnda palavalt armastatud tegelased nagu Vooglaid ja Vihuri? Et eesti rahvuslased koonduvad ümber Perekonna pärast Uute Uudiste avaldatud üleskutseid võtta Pikalt Hermannilt riigilipp ja kõik samasugused lipud viia pööningutele? Kõik eestlased pidid ju olema sillas – maha sinimustvalge, elagu partei! Kas siis tõesti arvestati kodanikkonna marulise toetusega ka pärast Moskva patriarhaadi ja Venemaa oligarhaadi võimu ja miljardite kangelaslikku kaitsmist Riigikogus?
See on jah ebaõiglane, ebaloogiline, see on matsirahva kohutav tänamatus, aga näe – 9,9% ja see võib alaneda veelgi. Ja siin on hetk, kui partei targemad pead peaksid kõvasti kukalt kratsima. Selleks aga on vajalik esiteks kukla olemasolu – no see ei kao ju kuhugi, ma oma silmadega nägin Tallinna linnavolikogus tund aega üht juhtivat kukalt. Ja veendudes, et kuklad on koos peadega kindlalt õlgadel, tuleks nihutada kaabud ettepoole, et kukalt saaks siis segamatult käidelda…
Stopp! Jah, kaabud! Justnimelt kaabud! Peakatted, mitte inimesed. EKRE on praegu ilma odava populaarsuse saavutanud ja teistesse erakondadesse pagenud tegelasteta tugev kui ei kunagi varem, nii et asi ei ole mitte inimestes, vaid imidžis! Liiga paljudele tuletavad kaabud praegu meelde nii Tšikatilot (uurimiseksperimendi ajal tehtud pildil portfelliga), kelle jaoks oli see osa vormiriietusest, siis lukkseppa Afonjat, nõukaaegseid filmikoomikuid, maffiat ja Varro Vooglaidit.
Maha kaabud, ja te näete, kuidas kõik muutub ja reiting 9,9 pealt lendab vahepealse 25 peale ja veel kõrgemalegi!
Nendel, kes hakkavad minu ettepanekut kohe kritiseerima, et mees lahmib, rebib kübaraid peadest ja ei paku mitte midagi asemele, isegi Lenini halli soni, tuleb pettuda. Pakun küll – üht väga auväärset ja ülimalt konservatiivset peakatet: selleks on chaperon.
See tšaperoon oli – mis on ka tähtis – nii keskaegsete meeste kui ka naiste peakatteks. Mood selle kandmiseks tuli Burgundiast ja XV sajandi alguseks hõivas kogu Lääne Euroopat, kuid sama sajandi lõpuks muutus tšaperoon lihtsalt utilitaarseks ja konservatiivseks peakatteks.
Nii et EKRE võiks proovida tšaperooni, kuna seda kandvad poliitikud muutuksid kohe pilkupüüdvaks ja ihaldatuks. See oleks ka sügava teadusliku alltekstiga sümbol (rahvuskonservatiivide tõsiseltvõetavust vähendasid paraku ka erakonna ligi hiilinud tondipüüdjatest eksortsistid, kelle eruditsioon on ju sajaprotsendiliselt mütoloogiline), kuna šaperoonid (ka tšaperoonid) on veel ka tugivalgud, mille funktsioon on abistada erinevate makromolekulide õigesti kokku- või lahtivoltumist.
Jah, maailm on ehitatud mõnevõrra keerulisemalt, kui arvavad partei praegused vaimsed isad, aga perekond Helme on haritud inimesed, nii et küll nad sellest läbi närivad.
Ivan Makarov