MEEDIAVALVUR: ei ole Vooglaiu asi, kuhu läks Madison ja miks

Uued Uudised on avaldanud „arvamuse“ rubriigis loo „Jaak Madisoni deserteerimine Keskerakonna rüppe on hoolikalt läbikaalutud samm, et oma poliitilist karjääri edendada“.

Lähivaatlusel selgub, et tegemist on EKRE fraktsiooni (mitte partei, mida paljud ei panegi tähele) liikme Varro Vooglaiu mõtisklustega sellest, mis ei peaks mitte tema asi olema. Astugu erakonda ja siis arutlegu – või astugu EKRE fraktsioonist välja ja siis pajatagu. Praegu on VV-l aga selline mugav ei liha ega kala positsioon: sai küll tänu EKRE nimekirjale antud häältele Riigikokku, aga hoiab distantsi, mingit sanitaartsooni. Erakonna liige ei ole, aga erakonna asjadest väljaspool erakonda arutleb, mis on äärmiselt ebaeetiline.

„Ju mõistis ta (kahtlemata põhjendatult), et EKRE ridades on tulnud karjääriredelil lagi ette ning ka vastloodud ERK ei paku erilisi perspektiive,“ kirjutab Vooglaid Madisonist.

Ah et „kahtlemata põhjendatult“, vaat kus lops. Kas Vooglaid otsustabki täna EKRE-s, kel seal on perspektiive ja kel ei ole? Ja nii ongi? Loodetavasti tal endal ei ole seal tulevikku, muidu juba täna võib EKREt SAPTKiks ümber nimetada. Kuidagi sünkroonselt juhtus see, et istuti mõnda aega erakonna emotsionaalselt kergesti ülesköetava esimehega ühe parlamendilaua taga ja siis algaski tuntud ekrelaste massiline väljaränne erakonnast, kes panid jooksu, nagu juudid Egiptusest. Need tuntud inimesed ehitasid EKRE, tänu nendele sai see vahepeal üheks juhtivaks poliitiliseks jõuks riigis, oldi edukalt ka valitsuses – ja nüüd äkki selgus, et kõik on reeturid, intrigaanid ja „hoolikalt läbikaalutletud samme tegevad desertöörid“. Vooglaid aga korraldab Riigikogus tänu EKRE-le, sealjuures EKRE-t mainimata, oma SAPTK-i üritusi (neid ma ei laida, edu, aga lahedalt majutatud küll).

Aga mina, kes ma poliitilisele karjäärile ei mõelnudki, ka leidsin, et seal, kus läks lahti saatana tagaajamine, ei ole normaalsel kaasaegsel inimesel midagi teha, kui ta just mõni Helme ei ole. Igasugune perspektiiv kadus, kui kehtestati inkvisiitorlik tsensuur ja vilepuhumine. Riigikogus peab tegelema Eesti elanike probleemidega, mitte aga fanaatilise ketikoerana kaitsma Moskva patriarhaadi ja Venemaa oligarhide vara.

Aga vähemalt saime nüüd nautida politoloogilise ultradiletantismi pärle nagu näiteks:

„Ühtlasi on Keskerakonna ridades tunduvalt lihtsam populaarsust püüda, kuna paigutumine poliitilise spektri keskele võimaldab distantseeruda nn äärmuslikest ja sellisena ebapopulaarsetest positsioonidest (nt abieluga seonduvalt). Selle asemel saab apelleerida nö mõõduka konservatiivina kõige suuremale massile, mis on alati spektri keskel. Seda enam, et Keskerakonna peamiseks meetodiks on pikemat aega olnud keskendumine mitte (paratamatult polariseerivale) õigete põhimõtete eest seismisele, vaid konservatiividele vastukarva olevas sotsialistlikus vaimus võimalikult suurele valijate hulgale võimalikult rohkemate materiaalsete hüvede lubamisele.“

Palju sõnakõlkse – „spekter“, „positsioonid“, „distantseerumine“, „apelleerida“, „polariseeruma“ jne. Ja nende taga mitte vähimatki süüdivat poliitilist mõtet. Sellise tekstiga on hea ainult parlamendis vastasleeri uimaseks teha. Tahaks hüüda – „eesti keeles, palun!“, aga siis ju mõni Auksmann USA-s, kes on ka Zimarjovide järglane, kirjutab jälle põlglikult, et see väikse algustähega „iivan“ on ju „tüüpiline nõukogude venelane“.

Ja kui V.Vooglaid kannaks oma mõtteterad ette arusaadavas eesti keeles, hakkaksid paljud ilmselt laginal naerma. Uued Uudised on alati olnud ja on praegugi terava keelega ja konkreetse sõnumiga äge väljaanne, nüüd aga äkki selline, vabandage palun mu vene keelt, „бодяга“.

Kusjuures Vooglaiul õnnestus, kujundlikult öeldes silma pilgutamata, vältida oma poliitdiletantlikus klatšis sellist Keskerakonna eksistentsi põhjapanevat (VV ütleks kindlasti „fundamentaalset“) tegurit nagu vene faktor, mis on antud erakonna puhul lausa kolme peaga Zmei Gorõnõtš.

Ja et äsjane rahvuslane Madison seal… Aga millest me üldse räägime. Madlilippuselise tukaga EKRE riigikogulane paneb teise mehega avalikult tatti ja kogu see teie traditsiooniline konservativism on koos erakonnaga momentaanselt peldikus, nagu kommenteeriks Hašek. Kannatate ära ja kiidate veel takka ka seda jälkust. Seda enam et peavoolumeedia selle kallal ei kurjustanud, hoopis vastupidi.

Jaak Madison sai mitmeks aastaks Euroopa parlamenti, tal on kolossaalne palk ja positsioon, ta on kena noor inimene, lennuk iga kell tema jaoks lendamas, peavoolumeedia on tema teenistuses. Ta suudab oh kui palju. Jana Toom peab juba aastaid üleval tervet Eesti rahvusriigile vastutöötavat bürood. Nüüd on nad seal kahekesi Brüsselis, nagu siga ja kägu. Võimalik ainult Eestis, janemoguuu… Ja nüüd veel see VV itk sinna otsa.

Head endised kolleegid UU-st, järgmine kord küsige siis juba mõne Lasnamäe mutikese kommentaari Madisoni kohta, see oleks tunduvalt atraktiivsem ja ka sisukam, kui see saptkaalne kantseliit.

Kuid hoiatan, et kõigepealt küsib mutike vastu – „А кто это? Президент ихний?

Jutt käis ikka keskerakonnast, või mis?

Ivan Makarov

MEEDIAVALVUR: Venemaal visatakse pidevalt lapsi aknast välja

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga