Eilne Riigikogu infotund muutus mingil hetkel parteitu rahvasaadiku Varro Vooglaiu mainekujunduslikuks tuluõhtuks. Eelmisel Riigikogu istungjärgul oli ta küll Moskva patriarhaadi mõjuvõimu kärpimise vastu Eestis, küll kaitses Venemaa oligarhide vara, kõige häbiväärsem oli tema kavatsus hääletada vastu Riigikogu avaldusele, kus nõuti agressorriigi poolt röövitud ukraina laste vanematele tagastamist.
Tollele viimasele Vooglaiu kavatsusele astusime resoluutselt vastu nii mina EKRE fraktsiooni nõunikuna kui ka Riigikogu liige Henn Põlluaas (kus oleme nüüd meie ja kus on Vooglaid, on üldteada).
Ja nüüd korrutas Vooglaid infotunnis oma küsimuses siseministrile Lauri Läänemetsale Lihula ausamba konfiskeerimise kohta PPA poolt sõnu „häbiväärne“ ja „sügavalt häbiväärne“, kasutades võimalust veenda üldsust oma „eestimeelsuses“ ja viidates kogunisti oma vanaisale, kes võitles vene okupantidega.
Näete missugune paradoks: minu isa oli Eesti laskurkorpuse võitleja (kedagi tappa ei jõudnud, saades Luki all kohe raskelt haavata), aga tema poeg ja pojapoeg on kahtlemata eestimeelsed. V. Vooglaiu vanaisa võitles vene okupantide vastu, aga tema lapselaps on… Varro Vooglaid. Selline ajalooline iroonia siis.
VV suhtumine sinimustvalgesse eesti lippu Pikal Hermannil on meedias juba piisavalt lahti kirjutatud. Teise VV ehk Veiko Vihuri oli oma „Meie kirikus“ ja paraku ka Vooglaiu võimu alla sattunud Uutes Uudistes otsekohene: eesti lipp tornilt maha ja eestlased viigu oma sinimustvalged pööningutele.
Ja nüüd, kasutades Lihula ausamba pretsedenti oma „eestimeelsuse“ reitingu tõstmiseks, apelleerib Vooglaid monumenti „kaitstes“ ka sellelesamale riigilipule, tsiteerides selleks Peeter Toropi sõnu: „Peaks ütlema, et monumendil on hoopis välja toodud tugev Eesti aspekt. Näiteks käisel on trikoloori kujutis ja Vabadussõja risti südamiku kujutisega kraeembleem.“
Vooglaiu ja Vihuri puhul tunduks mulle nende eelmiste liputeemaliste avalduste taustal loogilisem, kui nad nõuaksid Lihula ausamba pealt trikoloori kujutise eemaldamist ja „pööningule viimist“.
Kas me peatselt näeme Riigikogu tribüünil ka lambaid kaitsvat hunti?
Ivan Makarov