Juba vajubki unustusse hõlma Reporteri aus realistlik lugu, mille pärast tõusis tagajalgadele kohalik „vene maailm“ (siinne vene poliitikamaailm k.a. Madisoni uued aatekaaslased, siinne vene meediamülgas, siinne vene sotsmeedia kloaak) ja argpüksist eestlased kustutasid reportaaži ja vallandasid Kertu Jukkumi, kelle tühise ajakirjanikuelu harv tipphetk see lugu oli.
Svetitoomlased maksid täiega kätte tolle eelneva Kanal 2 reportaaži eest, kui venelased muutusid vägivaldseteks kõigest nendele taasiseseisvumispäeval eesti keeles esitatud küsimuse peale, et mis päev täna Eestis on.
Nii et ühiskonnale on antud selge signaal: ärge mõelgegi pöörduda vene laste ja venelaste poole eesti keeles, kui nad seda ei soovi. Ja nad reeglina ei soovigi.
Kui eestlased tähistasid vaikselt vastupanuvõitluse päeva, õnnitleti vene Delfi kommentaariumis ja FB-s teineteist ülevoolavalt „Tallina vabastamise puhul“.
Sisuliselt eestlaste leinapäeval, kui meenutati eestlaste massimõrvu ja nende kodu anastamist, pidas oma sõjaka aktsiooni ka siinne Vene saatkond. Meil siin vabalt loetav väljasaadetud kriminaali Kornilovi baltija.eu avaldas täna loo „Eestis tähistati Talina saksa-fašistlikest anastajatest vabastamise 80-ndat aastapäeva“.
Loed ja mõtled, et ajal, kui meil tühistatakse eestimeelseid inimesi ja tiritakse nad kohtutesse, löövad eestlaste mälestusel sõjatantsu need, kelle deviisiks on „võime korrata“.
Nautigem stiili:
„23. septembril Tallina saksa-fašistlikest vabastamise 80-nda aastapäeva puhul toimus pealinna sõjakalmistul Sõdur-vabastaja monumendi juurde pärgade ja lillede asetamise pidulik tseremoonia. Üritusest võtsid osa Saatkonna diplomaadid eesotsas Venemaa Ajutise asjuriga Eestis L.Š. Salimulliniga, Suure Isamaasõja veteranid ja kaasmaalaste organisatsioonide esindajad. Saatustkandva tähtpäeva puhul Saatkonnas oli organiseeritud režissöör R.F. Davletjarovi poolt B.L. Vasiljevi samanimelise raamatu järgi filmitud Venemaa sõjadraama „Aga koidikud on siin vaiksed…“ näitamine. Külalistele esitleti fotonäitus, mis oli pühendatud Talinast hitlerlaste väljaajamise juubelile. Oma esinemises veteranide ees märkis L.Š. Salimullin Kangelaste-vabastajate mälestuse säilitamise erakordse tähtsuse, eriti tingimustes, kui Eestis jätkub natsistlike sabarakkude ülistamine ja peetakse sõda nõukogude mälestusmärkide vastu, ka toimub punaarmeelaste säilmete rüvetamine. Ta rõhutas Venemaa diplomaatilise esinduse valmidust jätkata tööd vabariigis säilinud sõjamemoriaalide hooldamiseks ja heakorrastamiseks.“
Ka Brežnevi varajasemast ajast ei mäleta ma sellist verbaalmemoriaalset pläma. Küsiks ainult, palju oli tolle „fotonäituse“ piltidel oma kodu kaitsnud eestlaste laipu.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: Vastukajad. Valgevene sõjakorrespondent Eestis korda loomas
Narvas sündinud Kertu Jukkumi — TÄPSUSTUS ajakirjaniku, kellega PM Grupp lõpetas koostöö, selmet “vallandas” — peasüü seisneb selles, et pealinna koole külastades riivas ta “eesti ühtsuskooli” ülimalt hella kõhualust. Ja selleks oli ex-gebist Terase Georgi juhitav Tallinna Kadaka Põhikool. See koolikr aga oli, on ja on kavas jättagi umbkeelseks vene kooliks ettenähtavate aegade lõpuni. Püsti häbi peale pealinna ka haridusministrile ja tühjale retoorikale eesti keelele ülemineku asjus.
Ehk oli see Jukkumi tahtmatu ajakirjanduslik õnnestumine? Kuid vaagides tausta, tuli see siiski vist Jukkumi kogemusest, mida vaid toetas õnnelik juhus.
Minu käest on mitmeid kordi küsitud kaugel läänes, et miks te olete nii vaenulikud venelaste suhtes. Nad ju vabastasid teid natside käest. Minu vastus aga pani neid mõtlema ja nägema asju vaatenurgast, mida propaganda polnud neile kunagi tutvustanud. Me ei vihka venelasi, aga vihkame eesti vaenulikku suhtumist. Venemaa vabastas meid küll natsismist, kus kiusati taga ja hävitati teatud rahvusgruppe. Aga asendas selle nõukogude okupatsiooniga, stalinismiga, kus hävitati absoluutselt kõiki, isegi oma rahvusest venelasi. Kuidas on nii raske mõista nii lihtsaid asju ajaloost? Seetõttu ei imesta üldse, kui varsti on küüditajad ümber nimetatud vabaduse ingliteks.