Kiri sõbralt Suurest meediamajast:
„Tere Vanja! Imetlen su lugu Jollerist , mitte näitlejast, vaid arstitädist.
Mina olen tema fenomeni üle paar viimast aastat mõtteid mõlgutanud ja minu meelest on Joller tänases Eestis umbes sama kui Leida Peips Eesti NSV-s või Tereškova N.Liidus. Midagi nagu kordab. Puhutakse propagandaga mingi tegelane üles, see arvab pärast kolmepäevast tähelepanu, et on Napoleon ja spets kõikidel erialadel alates lehmade seemendamisest ja lõpetades šašlõki praadimiseni. Ning siis see tegelane hakkab igale poole ronima oma eriti tähtsa arvamuse ja oma eriti vajalike nõuannetega. Ehkki tegelikult mitte keegi talt mitte kunagi mitte midagi ei küsinudki.
Ja see nagu ongi Jolleri juhtum. Ta võiks ju perearstina anda nõu, kuidas meie poolpidust meditsiinisüsteemi soost välja tirida või dr Vassiljevi kombel anda meestele nõu, mida teha, kui külmaga muna valutab. Aga ei. Selle asemel ta rapsib igas suunas ja igal rindel, ja kui keegi katsub talle öelda, et, kuule, tõmba natuke tagasi, siis läheb asi veel pöörasemaks. Ja nüüd õpetab juba – tegelikult Eesti parimat noort ajakirjanikku – milliseid pealkirju panna, kuidas kirjutada jne.
Muide ma võin öelda, et see on viimased aastad tavaline värk, et sulle kirjutab Joller ja õpetab sind, kuidas sa kirjutama pead. Muide, mitte väga hea toon läänemaailma parlamendiliikme jaoks.
Seni teda kahjuks ka keegi pole pikalt saatnud. Aga võiks. Ongi selline Eesti Tereškova.“