Vastukaja healt kolleegilt Suurest meediamajast:
„Vanja, lugesin seda, kus Saaremaa papp Vihuri, kes mingi õnnetuse läbi juhib luteri kiriku ametlikku väljaannet, kutsub üles kõrvaldama võõrvõimu sümboleid Toompealt. Pole midagi nii totrat tükk aega lugenud.
Võib muidugi vaid aimata, kuidas papp ise sellele tekstile viimast punkti pannes käsi kokku hõõrus ja vaimusutunult õhkas, kuna enda meelest pole kunagi midagi nii geniaalset veel kirja pannud. No mille eest tahab see papike nuhelda taanlasi, kes pole juba sajandeid ühtegi sõda valla päästnud ja, kes on tänases Euroopas rahuarmastuse võrdkujuks?
Või kas ta ei saa aru, et saksa mõjudega võideldi Eestis läinud sajandi 20ndatel ja 30ndatel, eestistati nimesid ja muud sellist. Ning ainuke võõrvõim, kelle puhul dekoloniseerimine on lõpule viimata, on selle kolmanda, mille ta seab sakslaste ja taanlaste kõrvale, ehk jutt käib vene mõjudest.
Kas Eestis nõutakse siis tõesti taani keelele eristaatust?
Või eriõigust Saksa luteri kirikule?
Papp lihtsalt hämab, valetab, demagoogitseb ja hägustab mõisteid. Ei õigusta eesti rahva kallal toimepandud kuritegusid ei tänane Taani ega Saksamaa, vaid Venemaa. Ei kutsu üles pidama terrorisõda ei Taani ega Saksa kirikupead, vaid patriarh Kirill. Ei pretendeeri Eesti territooriumile ei Taani ega Saksamaa, vaid Venemaa.
Sellise jama peale on üldse raske midagi öelda. Mina ausalt öeldes ei saa aru, kuidas see tegelane saab juhtida luteri kiriku väljaannet. Vanasti olid luterlased kirjaoskajad, nüüd on mulje küll, nagu Vihuri oleks ainuke kandidaat sellele ametikohale.
Kuigi loogilisem kui ta treiks Petseri mungakloostri katakombides letopisse Putini-Venemaa edusammudest ja võitudest ning jätaks Toompea ning Eesti rahule.“
“Kirjaoskus” on siis, kui hüpoteetilised mõtteharjutused on Makarovile ja Sõbrale maailmavaateliselt meeltmööda. Oleks Dracula-välimuse (ja -moraaliga) endine Augustiputši toetaja Nevzorov teinud samasuguse mõtteharjutuse Leningradi kohta (“eemaldada ‘ebasõbralike’ riikide ajalooline arhitektuuriline taak” vms), kilkaksid mõlemad rõõmust ja lööksid kämblaid kokku. Aga Vihuri puhul tuleb hakata röökima “kirjaoskamatusest” ja tegelema lasteaialapse-tasemel sofistikaga. Huvitav, et Helsingis pole Uspenski katedraali saatus kuidagi seotud Venemaa agressiivsusega vms. Isegi Ukrainas pole Odessa ooperiteatrit õhku lastud. Ainult Eestis on nii mentaalselt ja moraalselt degenereerunud vennikesi, kes sooviksid Talibani kombel arhitektuuri õhata, et sellest mingit “ajaloolist õiglust” ammutada.
Suure meediamaja kirjasaatja kirjutis oli tervikuna demagoogiline:
“Vihuri, kes mingi õnnetuse läbi juhib luteri kiriku ametlikku väljaannet, kutsub üles kõrvaldama võõrvõimu sümboleid Toompealt”
– Vihuri ju artikli alguses esitab küsimuse, et ehk peaks kõrvaldama kõikvõimalike võõrvõimude muinsuskaitse all olevad ehitised.
– Ja selgitab ise rahulikult siis, miks selline ettevõtmine – kui seda järjekindlalt teha – oleks absurdne. Ehk siis justnimelt seda ideed, mille kirjasaatja Vihurile omistab, Vihuri ei poolda. Aleksander Nevski katedraali kohta tunnistab ta ise: “on selgelt tegemist arhitektuurilise võõrkehaga Toompeal”. Ometi peab ta tervikuna olulisemaks, et peaksime pigem “hakkama vastu panema pärisorjamentaliteedile iseendas, mis mitte kuhugi kaduda ei taha”, millega olen minagi nõus.