See, et meil kärbitakse kultuurile ja teadusele eraldatavaid vahendeid, on kurb. Samas tundub, et nii kultuuriinimesed kui ka teadlased võiksid kasutada maksumaksjate raha arukamalt.
Kultuuris on selliseks näiteks Kersti Kaljulaidi suur ropp avastus „Sveta Maximast“, kes kirjeldab riigimeedias oma menstruatsiooni ja lavastab tükke, kus naised retuusides aelevad laval ja hargitavad ebaesteetiliselt jalgu. Tegemist olevat tantsuetendustega.
Teaduse ja hariduse vallas on näide täna kohe varnast võtta. ERR avaldas loo „Inglise keel on Tallinna linnapildis üle- ja soome keel alaesindatud“.
Tõtt öelda ei saa nüüd probleemi traagikast aru: soome keel on ka võõrkeel ja tema esindatuse tase meie pealinnas ei peaks eestlasi eriti morjendama, sest eesti keel ise on eestlaste pealinnas ilmselgelt alaesindatud, ja selle tuvastamiseks pole mingeid uuringuid vajagi.
Aga ERR kirjutab:
„Tallinna linnapildis näeb ingliskeelseid silte ohtralt, kuid inglise keele kõnelemist kostub vähe. Seevastu vene, aga kohati ka soome keelt kuuleb palju ja näeb siltidel vähe, osutab Tallinna Ülikooli teadlaste uuring. Rangelt ükskeelse keskkonna loomise asemel soovitavad autorid näha mitmekeelsuses arendavat väärtust iseeneses.“
Ilmselge, et multikultilastest „teadlased“ on juba kitsalt programmeeritud kultuurilist, vaimset ja füüsilist vägistamist soosivale hüüdlausele nagu „erinevus rikastab“, ega Tallinna Ülikoolist muud tulla ei saagi, see väljalasketoru on ju vikerkaarevärviline. Ah et „rangelt ükskeelne keskkond“ nendele ei sobi.
Kus te olete Tallinnas näinud „rangelt ükskeelset keskkonda“? Kas te Babüloni tornist ja sealsest keelelisest mitmekesisusest polegi midagi kuulnud?
„Peale viimast rahvaloendust teame, et Eestis kõneldakse emakeelena 243 keelt. Ometi tavaliselt me neid kõiki ei näe ega kuule,” ütleb Tallinna Ülikooli vene keele dotsent Natalia Tšuikina. Seepärast on tema sõnul oluline, et inimesed teadvustaksid rohkem Eesti ja eriti Tallinna tegelikku mitmekesisust. Vene uuringute professor Kapitolina Fedoroval käib koos Tšuikinaga Tallinna mitmekeelsuse uuring,“ kirjutab ERR.
No sellest olekski pidanud kohe alustama, et uurijate koosseis on keeleliselt nõnda mitmekesine – lausa Tšuikinast Fedorovani. Sellistelt tegelastelt ongi raske oodata, et nad salliksid „rangelt ükskeelset keskkonda“, ega nad Venemaal ei ela.
„Niisamuti võiks mitmekeelsuse väärtustamine aidata Fedorova sõnul leida eesti ja vene emakeelega inimestel paremini üksteisega suheldud saada. „Ükskeelsus tähendab, et sa usudki, et keeled on omavahel sõjas. Kui üks võidab, peab teine kaotama: nullsummamäng,“ jätkab ta. Seevastu mitmekeelses olukorras võidavad kõik, sest keeled võivad üksteist vastastikku rikastada. Samuti on Fedorova sõnul aju-uuringutest teada, et mitme keele õppimine ja kasutamine hoiab aju heas vormis: see ennetab dementsust ja Alzheimeri tõbe. „Tahame oma uuringuga öelda, et mitmekeelsus on norm ja peaksime võtma keeli kui ressurssi, mitte ohtu,” lisab Tšuikina.“
Nõnda siis: kui eestlased tahavad rääkida Eestis eesti keeles, siis eesti keel on kohe sõjas vene keelega. Aga kui müüja poes keeldub suhtlemast ostjaga eesti keeles, on see eestlase rikastamise heatahtlik akt.
Üleüldse ei saa ma päris aru, miks sellise hiiliva venestamisjamaga tegeleb Tallinna Ülikool, see on ju meditsiiniline uuring. Vihjavad ju Tšuikina Fedorovaga üsna sirgjooniliselt: kui te räägite ainult eesti keelt ja ei suhtle lisaks vene keeles, olete te sõjas, dementne ja alzheimeritõbine.
Selliseid venestamisasju äkki tõesti ei peaks rahastama.
Ivan Makarov