Kui keegi tahab aru saada, miks sellistel tähtsatel üritustel, nagu valitsuse infotund Riigikogus, käib ainult käputäis rahvaasemikke, siis tänane Uute Uudiste lugu oskab vastata:
„Kui keegi küsib, miks on Eesti riik nii alla käinud, see vaadaku kolmapäeval Riigikogu infotundi, kus täidesaatva võimu esindajad ehk ministrid irvitavad avalikult seadusandliku võimu ehk rahva poolt valitud saadikute üle. Poliitilist kultuuri pole Eestis enam ollagi… Riigikogus toimuvad infotunnid, arupärimised ja menetlused on kaotanud igasuguse mõtte, sest täidesaatva võimu esindajad eiravad kõike, mida pärivad rahva poolt valitud saadikud… Nii polegi ime, et riik on nii põhjas, et elatub ainult maksurahadest. Ja sellise poliitika umbejooksmise tunnistamiseks ei jätku valitsusjuhil ammugi südant, ausust, mehemeelt ja julgust.“
Esiteks ei ole Eesti riik sugugi alla käinud, vaid ikka püsib, areneb ja aitab teisigi. See, et kisakõrideks osutunud ja Kremli huve aina avameelsemalt kaitsvad parteid jäeti võimust eemale, ei tähenda riiklikku allakäiku, pigem vastupidi.
Ei saa tõsiselt võtta seda, kui poliitilisest kultuurist pajatavad inimesed, kes räuskavad ja karjuvad Riigikogu saalis. Alles eile nimetas EKRE fraktsiooni liige teisi rahvasaadikuid jälle külvivolinikeks, küsimusi ministritele esitatakse, võõrriigi lipuga nokats peas. Ärge tulge mulle siin rääkima poliitilisest kultuurist, see ei ole teile omane. Kui te küsisite naispeaministrilt, et kuidas ta lilleke siia sai, kui kommenteerisite infotunnis tema jakinööpe, mis olevat küsija koera silmade sarnased, kas see siis oli kõrge poliitiline kultuur? Või lubadus parlamendi aseesimees aknast välja visata?
See paatos, et ministrid olevat irvitanud „seadusandliku võimu ehk rahva poolt valitud saadikute üle“, on liiga melodramaatiline. Esiteks on paljud valijad pettunud, sest nende hea nime väärkasutatav parlamendis räuskav fraktsioon on ennast reaalsest riigivalitsemisest ise ära lõiganud, jätkates ka praegu teiste poliitiliste jõudude solvamist ja nendega igasuguse koostöö välistamist. Mitte keegi EKRE juhtkonnast ei ole võtnud endale poliitilist vastutust selle eest, et erakonnast lahkus pool selle poliitilisest eliidist ja erakond ei kaitse riigikogus enam mitte eestlaste huve, vaid Kuremäe umbkeelsetest sisserändajatest muidusööjate vääramatut õigust alluda otse kuritegelikule Moskva patriarhaadile. Mitte selleks ei valinud eestlased ektrelasi parlamenti.
Riigikogus toimuvad infotunnid kaotasid mõtte sellepärast, et kohale suvatseb tulla keskmiselt 15 saadikut 101-st. Ja isegi sel käputäiel on pidevalt mingi janu või häda, et nad kogu aeg sõeluvad saali sisse – saalist välja, nagu oleksid nendel kirbud kubemes. Ja omaenda küsimustele vastust mitte kuulates surfavad nad telefonis või lobisevad kaassaadikutest sugulastega.
Pole ka ime, et teised rahvasaadikud ei taha osaleda sellises infotunnis. Isegi kunagi infotunnis aktiivne olnud Valdo Randpere sinna oma jalga ei tõsta, ilmselt lõi käega. Alguses oli see klounaad isegi naljakas, kuid kunagi lolli mänginud „rahvuskonservatiivid“ enam lolli mitte ei mängi, vaid ongi rolli nõnda sisse elanud, et tegemist pole enam mänguga.
Mis „südamest, aususest, mehemeelest ja julgusest“ UU kirjutab, ei saa ma aru. Ei ole vaja suurt julgust ega mehemeelt, et saalis röökida, Venemaad toetada ja Eestit maha teha. Oleksite te nõnda käitunud riigiduras, õigustades läänt ja laites Venemaad, puhkaksite juba ammu mõnes heakorrastatud külmas kohas. Teie ihaldatud Venemaal antakse selliste avalduste eest 10-15 aastat kohe. Siis võivad tulla ka boonused. Navalnõi istuks seal veel 60 aastat, kui teda poleks kiirkorras surnuks piinatud.
Kremli teada-tuntud jutupunkt on see, et Eesti olevat riigina ebaõnnestunud. Kui eesti poliitik kordab sama, nagu papagoi, siis muutub ta tahestahtmata naaberriigi propagandistiks. Toom ju teeb seda aastaid. Pole ime, et EKRE ja keskerakond on nüüd liitlased.
Osake ikka hinnata seda, mis riigis elate. Eile hea Mart Helme ütles infotunnis, et tal on mitu maja ja ikka tuleb toime. Kaja Kallase vanemad tulevad teatavasti samuti ise toime.
Ivan Makarov