Hea kolleeg Suurest meediamajast kirjutab:
„Tere hommikust Vanja!
Tekkinud geopoliitilises olukorras oleks ehk õige öelda paar sõna naisterahvaste armastuse kohta. Pean silmas seda, et Süüria Assad istub praegu oma palees ja närveldab oodates päästjaid silmapiirile ilmuvat. See oli ju vaid kümmekond aastat tagasi kui Jana Toom koos Ždanokaga tal külas käis ja edevalt pilti tehes tema kõrval itsitas.
Janale läks idamaine mees nii hinge, et hiljem läks ta tagasi, ilma Ždanokata, koos sotsist ajakirjaniku Andrei Hvostoviga, keda ajakirjanike seltskond tunneb kui “Hvostikut” ehk “Sabakest”. Sel ajal oli Assad vägev peiu, teda näidati Vene kanalitest söögi alla ja söögi peale. Siis Jana tahtis teda väga.
Ning nüüd raskel tunnil, kui Assadil läheks vaja igakülgset abi, Janat pole kusagil. No, ei ega ma tõsiselt mõtlegi, et Jana peaks minema ja tankitõrjekraavi palee ette kaevama, aga mingit toetust saaks ju ka tema avaldada, muidu tuleb neid Jana Toomi büroo teateid ja Facebooki postitusi söögi alla ja söögi peale. Andku Assadile ja tema kõrilõikajatele vähemalt mingitki emotsiooni, et need suudaksid ägedamalt vastu panna või midagi. Nagu spordivõistlusel, seal otsib ka kaamera innukalt naisfänne.
No tehku Janka näiteks Brüsseli tänavatele Süüria lipu ja Assadi ikooniga ring peale, oleks seegi raskel ajal moraalseks toeks, Aga Jana teeb nägu, nagu polekski mingit Assadit kunagi olnud.
Vot kus lugu, Vanja, see naisterahvaste armastus on vahest tõepoolest vaid nagu tuulekeerutus.“
08. detsember 2024