Lõppeb ärev aasta, täna olin ma päris tubli ja kirjutasin palju, töötades läbi hulganisti allikaid. Siin siis minu poolt vihatud töö viljad – ma tõlkisin lindilt, ja see on tõesti väsitav…
Tuntud Venemaa politoloog ja ajaloolane Valeri Solovei, keda on mitmel korral intervjueerinud meie suured peavooluväljaanded, on üsna salapärane tegelane, kuna räägib Ukraina meedias selliseid asju Venemaast ja Putinist, mille eest paljud tema kaasmaalased on juba saanud pikki aastaid vene vanglat, temaga ei juhtu aga midagi.
Üks üsna hästi informeeritud allikas väidab, et Venemaal on „Putinil“ (kohe saate aru, miks kasutan jutumärke) olemas ka võimas vastasleer, ja selle ühenduse võtmefiguurid on niivõrd mõjukad, et nende inimesi Kremli ketikoerad ehk opritšnikud ei puutu.
Solovei just esines Dmitri Gordoni telekanalis, kus rääkis hämmastavaid asju. Jutt läks kõigepealt sellele et Putini väidetav teisik kohutavalt kokutas ja koperdas pressikonverentsil Miks?
Valeri Solovei:
„Esiteks ta närveerib. Ta närveerib, sest teab, et tema saatus ripub juuksekarva otsas. Teiseks inimene, kel pole suurt avalike esinemiste kogemust, valmistub hoolikalt ette – küsimused on pandud kirja eelnevalt, nagu ka vastused – ta istus, tegeles, õppis – ja lõpuks pingutas üle. Arusaadav, et tal on kõrva sees suflöör, nõndanimetatud spiooni mikrofon – mul isegi üliõpilased üritasid selliste mikrofonide abil eksamit sooritada, ja sooritasidki – no oli näha, et nad kuulasid hoolega „sisemist häält“. Kuid väliselt pole seal mitte mingeid jälgi, mingisugustest traadikestest rääkimata… Pluss tema tervis: tal on kõrgendatud vererõhk, oli ka kõrgendatud kehatemperatuur, seda alandati, kuna üritust ei saanud edasi lükata; kaks, isegi kolm päeva enne esinemist tundis ta ennast üsna halvasti. Ta on küll tervem, kui – äärepealt oleksin öelnud, et kadunuke – muidugi tervem, kuid tal on neeruprobleemid. Ja kui neerudega on probleeme, siis tihtipeale soodustab see ka kõrgendatud vererõhku.“
Rääkides ballistilisest raketist „Orešnik“ märkis Solovei:
„Tegelikult on neid „orešnikuid“ kõige rohkem kaks või kolm. Seepärast kui te kuulete, et Lukašenka lubab paigutada oma territooriumile kümmekond „orešniku“ raketti, on see muidugi täielik luiskamine. Enamgi veel: isegi kui alustatakse nende tootmist, hakkab see kõik väga aeglaselt ja viperustega kulgema ja jumal teab, millal neid tooteid hakatakse üldse tegema kasvõi pisiseeriatena. Praegu ei ole neid reaalselt olemas, kuid narratiivis on olemas, et hirmutada. Kusjuures mitte Ukrainat, sest ma ei saa aru, millega veel saaks hirmutada Ukrainat… Tahetakse hirmutada põhiliselt Euroopat, sest kohe algavad need oigamised, et tegemist on ohuga, venelased valmistuvad sõjaks Euroopaga. See on ähvardav retoorika, mis ei ole tegelikult toetatud reaalsusega…“
Tulles tagasi väidetava Putini laiba juurde väitis Solovei:
„See vedeleb seniajani külmikus. Arvan, et keha saab säilitada väga kaua – mulle öeldi, et selle seisund halveneb, kuigi tegemist on spetsiaalse patoloogilis-anatoomilise külmutusseadmega. Saage aru, keegi seda ei hoolda, nii et keha seisund halveneb. Ma ei hakanud pärima üksikasju, see pole kõige meeldivam vestlusteema… Aga õige on see, et surnu hoiab elavaid pantvangis. See on tõsi…“
Küsimusele, miks keha ei sängitata mulda, vastas Solovei:
„Need Venemaa grupeeringud ei lase seda teineteisel teha, nad ei välista, et neil tuleb kasutada keha argumendina – kui vaja lasta konkurent õhku, siis võib ju osutada: näete, kes oli Putini nimel kogu aeg esinenud, see on teisik, mittelegitiimne, aga meil siin on päris keha, võtame kohe analüüsid – selline variant pole välistatud. Nad hoiustavad seda nagu aktiivi. Jah, see kõlab hirmutavalt, kuid vaadake – Vladimir Uljanovi keha lebab seal juba jumal teab kui kaua, äkki esitatakse tõendina viimsel kohtupäeval… Samamoodi hoitakse ka Putini keha viimse argumendi pähe. Hiljem, kui kõik hakkab kulgema paremuse poole, üritatakse kehaga hüvasti jätta. Kuid ilmselt juba salaja… Teisikule öeldi, et ta läheb kohtualusena konstitutsioonikohtusse, seepärast närvitsebki. Kuna Venemaal on tunnistajad mitte eriti elujõuline kategooria. Ohtlik tunnistaja. Tema nimi on Jevgeni Vassiljevitš ja ta on Mogiljovist pärit valgevenelane… Vaevalt et ta rõõmus on, et kunagi lasi ennast ahvatleda tohutu summaga. Praegu käib aga võitlus tema elu eest… Vähemalt 20% elanikkonnast ei kahtle selles, et Putinit pole enam elavate kirjas. See on tohutu arv – iga viies… Seda, et Putinit asendab teisik, on lihtsalt võimatu eitada, kuna erinevused koolnud originaali ja elusa dublandi konditsioonis on kolossaalsed – eas, liikuvuses, selles, kuidas ta räägib: dialektoloogid rääkisid mulle, et tal on ilmselged tunnused, et tema emakeel on valgevene ja ta hääldab teatud sõnu nii, nagu seda teevad valgevenelased… Lukašenka teab seda ammu, ta teadis seda algusest peale – kui ta mängis jäähokit, siis 2017. aastast teadis, et see pole Putin, ta teadis seda suurepäraselt – kuid te ju saate aru, et krediidid on krediidid, ja võib ju sel teemal vaiki olla, kui Venemaa annab sulle krediidi… Teavad seda ka liidrid, kellega „Putin“ kohtub, kuid nendel on selline kasuistlik hoiak – keda te seal Venemaal märtsis valisite, sellega meil tulebki tegemist teha. Jah, me aimasime, et see on teisik, kuid me pidime ju kellegagi rääkima, kellegagi kokku leppima. See oleks ju väga kummaline, kui näiteks Erdogan või Trump kohtuksid Patruševi või Tšemezoviga, need on praegu reaalselt Venemaa kõige mõjukamad inimesed… Jõudude balanss on praegu märgatavalt nihkunud Tšemesovi koalitsiooni kasuks, mis annab mõningast lootust parematele Venemaa-Ukraina suhetele tulevikus. Kuna see koalitsioon on meelestatud rahulepete sõlmimise kasuks Ukrainaga – tunduvalt aktiivsemalt, kui Patruševi koalitsioon. Patruševi koalitsioon nõrgenes. Tal oli kahekuine carte blanche, ta kureeris sõjasündmusi, mis toimusid oktoobrist detsembrini. Praegu aga toimub nihe vastassuunas – hiljuti, 3-4 päeva tagasi, Venemaa juhtkond sai Trumpilt järjekordse läkituse, nii et rahutingimuste arutamine toimub väga intensiivselt. Erakordselt intensiivselt… Võib-olla kevadeks jõuavad pooled vaherahuni. Kuid veel mitte rahuni… Rahuettepanekud laekuvad Moskvasse mitteametlike kanalite kaudu ja neid saavad Patrušev, Tšemezov, Bortnikov, Anton Vaino ja veel mõned inimesed. Mišustin ei saa, tal pole sellega pistmist. Kusagil tosin inimest, kes seda ka arutavad. Anton Vaino on ülimalt mõjukas – ta pole lihtsalt nii märgatav. Ta on rohkem kaldu pragmaatikute leeri poole. Pragmaatikud ja realistid on need, kes soovivad rahu saavutamist Ukrainaga, kuna saavad aru, et see on kindel sanktsioonide tühistamise tingimus. Trump lubab tähtsamad sanktsioonid tühistada ja annab lootust, et tühistatakse ka ülejäänud sanktsioonid… Venemaa majanduse seisund on praegu nõnda nutune, et on vaja leppeni jõuda nii kiiresti kui võimalik. Leppida kokku ameeriklaste ja Ukrainaga. Ma tean, kuidas hinnatakse majandusseisu Kremlis ja üldine olukord on dramaatiline. See, et üliraske kriis on vältimatu, see on fakt. Kardetakse, et kriis kasvab üle katastroofiks, ameeriklased saavad vihaseks Venemaa kanguse peale – Venemaa on muide praegu palju leplikum, kui varem – kui ameeriklased vihastavad ja viivad sisse sanktsioonid nõndanimetatud varilaevastiku vastu, siis on täielik krahh… Lihtsalt krahh, kuna mitte mingeid valuutalaekumisi Venemaale siis enam ei ole… Arutatakse kaardisüsteemi sisseviimist. Mitmes regioonis on see juba reaalsus, kaardisüsteemi elemendid kehtestatud. Kohutav ikaldus, kohutav talivilja ikaldus, kohutavaim olukord toiduainetega viimase 23-25 aasta jooksul, tuleb toidudefitsiit praktiliselt kõigi toiduainete liikide osas – kõike seda sai varem kompenseerida impordi arvelt. Ma mäletan aastaid, kui kõik poeriiulid olid ukraina puu- ja juurviljakonserve täis, väga korraliku kvaliteediga. Palju kvaliteetsemad, kui praegu saadav kraam, rääkimata sellest, et nad olid tunduvalt odavamad… Teisest küljest raha tõesti pole, seepärast tahetakse külmutada pangaarved. See pole mingi hirmujutt – põhimõtteline otsus on vastu võetud, alternatiivi ei ole, eeldatavasti viiakse see olukord sisse 2025. aasta esimesel poolel – küsimus on vaid selles, kas poolaasta lõpus või poolaasta keskel, võib-olla isegi alguse poole. Ka ausalt öeldes on arvete külmutamise tingimused sellised halastamatud.“
Ivan Makarov
30. detsember 2024
Lugesin ja veel test korda ja täiesti uskumatu asi. Väga hea kirjatükk ja selle eest suur aitäh. FB-s saad vaevalt läbi lugeda, kommenteerida ei saa, sest kohe on läinud. Siiani olen kõiki lugenud. Eriti meeldis veel Rus.Postimehes kokkuvõte – super hea ja ma arvan, et seda peaksid paljud lugema ja kõrva taha või kõrvade vahele panema.
Soovin kallis sõber toredat aasta lõppu, jõudu ja jaksu uuel aastal.
Kallis Irja, tänan! Ilusat aastavahetust, ole hoitud!
Suht kurb, et autor (ja Leesment) peavad kurva reaalsuse tõttu (0 Venemaa kokku kukkumist viimase kolme aasta jooksul) Solovei ja tema “copiumi” poole pöörduma. Venevastasele džihadistile on see sama põhja kraapiv (või vähemalt peaks olema), kui alkohoolikule odeka joomine. Põhjus, miks Vene võimud Soloveid ei arreteeri, pole mitte teda kaitsvad Kremli “tornid” vms, vaid fakt, et tegemist on ilmselge, naeruväärse idioodiga, kes diskrediteerib igat asja, mille külge ta ennast poogib. Alates 2017. aastast on Solovei ennustanud Venemaa kohest hävingut ei vähem, kui seitsmel korral:
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Valery_Solovei
0/7st. Mis selle eest saab? Koha Dmitri Gordoni “copestreamis” ja Eesti “coperite” südametes, tundub. Aga ärge muretsege—kui “külmikus oleva laiba” doppelgängerid Mariupoli (ja eeldatavasti ka seda ümbritseva Krimmi viiva maasilla) Sudža “Pjaterotška” vastu vahetavad, nagu Solovei lubab, siis “I’ll be the one crying the blues.”
P.S. Häbi ei ole Pariisi olümpiamängude trans-tseremoonia kriitikuid veel kuus kuud hiljem väidetava usulise obskurantismi ja voodoo pärast tampida, samas ise sellist sitta uskudes?