MEEDIAVALVUR: eesti „konservatiivid“ ja liberaalid on ühes paadis

Vana hea võitluskaaslane ja FB-sõber Tajo Kadajas kirjutas mulle:

„Minu uudisvoos ilmub vast iga viies Sinu kirjutatud lugu. Kusjuures ka selle loo juures puudub mul igasugune võimalus oma meelsust mingi emotsiooni märgile vajutades näidata. Sest seda kohta lihtsalt seal juures pole.“

Saan selliseid kirju pidevalt ka teistelt FB-sõpradelt, kes Meediavalvuri lugusid ei näe, ja kui näevad, ei saa laikida ega jagada. See kestab aastaid. Sama pilt on ka X-is.

Üks minu poolt täna hilishommikul postitatud lugu näitas sadakond jagamist, mõne aja pärast oli neid aga… kaheksa. Nii keritakse maha iga jumala päev. Näen seda ja saan aru, et meie kohalikud tsensorid klaarivad arveid mitte ainult minu vaadetega, vaid ka minuga isiklikult. Üritades tühistada ja elimineerida inimest, kes teab nendest rohkem, reageerib kiiremini, on töökam ja oskab paremini ennast väljendada. Nii et tegemist ei ole mitte ainult meelsuskontrolli, vaid ka ajakirjanikust konkurendi kõrvaldamisega. Samas on see seltskond esimesena kisamas midagi ajakirjandusvabadusest ja sellest, et „sõna on vaba“, kui nendel mõni rahastus ära võetakse.

Panin tähele ka seda, et minule kehtestatud piirangud ja mitmekordsed filtrid on kordades rangemad, kui näiteks nõndanimetatud „konservatiivsele meediale“ seatud piirangud. Ja ma tean, milles asi.

On üldteada, et ma olen rahvusriigi ja eestluse järjekindel pooldaja. Ja just rahvuslasi – mitte ersatskonservatiive – peab liberaalne peavoolumeedia ja selle valdajad enda suurimateks vaenlasteks, sest rahvuslased ohustavad meie väikse riigi liberastiseerimist. Liberite vaenlased ei ole mitte „konservatiivid“, kes kutsuvad üles kõrvaldama meie rahvuslipud ja leppima Venemaa kubermangu staatusega. Ei, need sõdivad luterlased ja katoliiklased on reetnud oma rahvust, kutsudes rahvast üles eemaldama sinimustvalged lipud, laimates ka oma kodu kaitsvaid ukrainlasi, kelle võitlusvaimu toidab just rahvuslus, mustates eesti rahvuslasi ja võideldes KGB-kiriku võimu põlistamise eest Eestis, astudes liitu toomlaste, tšaplõginlaste ja teiste teenekate eestlaste vihkajatega ja takistades igal sammul agressorriikide kodanike valimisõiguse peatamist Eestis.

Liberastidel ja libakonservatiividel on palju rohkem ühist, kui me millegipärast arvame: ka meie luterlastel on hooravaid preestreid ja homondust propageerivaid preestreid, katoliiklased aga kuuluvad maailma suurima pedofiiliavõrgustikuga usulisse organisatsiooni. Ja meie „rahvuskonservatiivide“ ägenenud moskoviitlus on ju samuti perverssus iga normaalse ja hea inimese seisukohalt. Venemaa õigeusukirik, kellega üritatakse siin Eestis ühte heita, on väga vanade homoseksuaalsete traditsioonidega patupesa, seda karjus noori poisse massiliselt pruukinud vene pappidele ja kloostriülematele veel Ivan Julm: „Te olete tõprad, te olete tõpradest hullemad!“

See, kui XXI sajandi erudeeritud inimesi manitsevad mingid keskaegse maailmanägemisega internatsionaalsesse sekti kuuluvad intrigaanid, on tülgastav. See on lehkav vesi soroslaste veskile.

Seepärast ongi Eestis tsensuuri teostavate nähtamatute liberaalsõdurite jaoks „konservatiivsete“ moskoviitide jultunud agressiivne möga eelistatum isegi võrreldes mõõdukalt liberaalsete peavoolumeedia arvajatega.

Sest nii liberastidele kui konservastidele on eestlus pinnuks silmas.

Ivan Makarov

14. veebruar 2025