Ma ei ole Eurovisiooni ja „Eesti“ laulukonkursi jälgija, kuid kui sündmused äratavad mingeid eredaid poliitoloogilisi mälestusi, siis tahaks neid teistegagi jagada.
Õhtuleht vahendab:
„Itaalia päevaleht Quotidiano Nazionale kirjutab, et Itaalia tarbijakaitseamet Codacons on esitanud Euroopa Ringhäälingute Liidule (EBU) ametliku pöördumise seoses Tommy Cashi looga „Espresso Macchiato“. Ameti sõnul on laul itaallaste suhtes pilkav, kui mitte lausa lugupidamatu oma arvukate stereotüüpsete sõnade ja väljendite poolest.“
Nagu ka Eestis, on Itaalias omad õrnahingelised ja kõige peale solvuvad ullikesed: alles see oligi, kui meie konservid tõstsid kisa, et Pariisi olümpiamängudel on nähtud saatanat, kes katoliiklastest ja luterlastest kirikutagustele hinge sülitas. Nüüd aga mingid itaalia tarbijakaitsjad panid pahaks eestlaste kohvilaulukese, kuigi tüütu pizza reklaam eesti telekanalites on oma tüütu laulujoruga tuhat korda hullem elamus.
Keelaku siis kohe „Vahva sõdur Šveigi“ raamat, sest seal on ju fraas „Aga makaronide koht on peldikus“.
See oli peaaegu 20 aastat tagasi, kui Kasahstani võimud solvusid samamoodi Borati peale, ja isegi Venemaa oli keelustanud Sacha Baron Coheni komöödia „Borat“, mida süüdistati tollal veel ikka Moskva koloonia, aga viisakusest liitlaseks nimetatud Kasahstani pilkamises.
Lõppkokkuvõtteks aitas „Borat“ kaasa Kasahstani turismiäri arengule, tegi riigi maailmas kuulsaks, rikastas kasahhide linnafolkloori, ja selle filmi võtmelaulu peetakse paljudes riikides tänaseni Kasahstani riigihümniks.
Kasahhid kasahhideks, aga et itaallased võivad nii haavatavad olla… Eestlased küll kannatasid ära Tallinna Ülikooli professori Daniele Monticelli mölisemise eesti keele kallal
Kui rääkida muusikalisest poolest, siis Tommy Cashi esitus oli tõesti kohati mustavõitu, aga ma tuletaksin meelde, et Eurovisiooni lauluvõistlus on nimelt laulude, mitte interpreetide ja nende väljasirutatud reite konkurss. Tänagem saatust, et Eurovisioonile ei sõida mõni teine Eesti finaalis esinenud invavokalist (öeldu ei kehti Janek Valgepea suhtes). Cashi kohta aga kõik teavad, et tegemist on kunstnikuga, ja sellisena teda ka aktsepteeritakse.
Itaalia tarbijakaitse on muidugi kõva sõna, aga tegelegu parem oma jubeda kõrbenud korgi maitselise veini kvaliteedi tõstmisega. Ei ole nende pädevus otsustada teise riigi kirjanduse või muusika üle, isegi kui see küsitav on. Mind Tommy Cashi muusika ei köida, aga ei ole võõrriigi tarbijakaitse asi sekkuda Eesti lauluvõistlusesse. Ime veel et Itaalia sibide ametiühing pole seni sõna võtnud. Ja me veel ei tea, kas itaallased kardavad oma loo pärast Eurovisioonil, mida nad lootsid seal ainsana itaaliakeelsena näha, või see on Cashi toetajaskonna osav reklaamitrikk.
Ivan Makarov
20. veebruar 2025