Sattusin täna vene Postimehe artiklis viitele Varro Vooglaidi pikale loole, mille kestel ta tüütult seletas, kui õilsalt ja õiglaselt käitus, keeldudes hääletamast koos oma EKRE fraktsiooniga agressorriikide kodanikelt valimisõiguse võtmise poolt ja minnes selleks ajaks riigikogu saalist minema. Mehel ei jätkunud julgust ei selleks, et hääletada poolt, ei selleks, et hääletada vastu – isegi selleks ei jätkunud tal mehisust, et jääda erapooletuks. Riigikogu ekraanil ilutses tema kohal must plekk, mis kandus automaatselt ka niigi plekkidest mummulisele EKRE mainele.
Kui nüüd uskuda seda, et jumal kõike näeb, siis pole ime, et järgnes kiire karistus – veel ühe EKRE fraktsiooni mandaadi kaotus, kui riigikokku naases endine ekrelane Peeter Ernits.
Vooglaidi selgitused on niivõrd isekad ja ennastupitavad, et hakkab piinlik: tegemist on ikka ennast maskuliinse konservatiivina positsioneeriva tegelasega, aga seletab nagu õunaraksu ajal vahele jäänud teismeline. Jutust tuleb välja, et see isik on niivõrd kõlbeliselt, vaimselt, moraalselt, maailmavaateliselt ja füüsiliselt erakordne ja põhimõttekindel, et imestad – kuidas ta üldse suudab kõndida riigikogus ringi ilma bakteriaalsete filtritega varustatud kaitsekombinesooni või nõukogude kosmonaudi skafandrita kogu selle ülejäänud amoraalse seltskonna seas.
Kogu see piinlik edvistamine ja ohjeldamatu enesekiitus võib ju olla, aga Vooglaid, rääkides oma erakordsest iseseisvusest ja põhimõttekindlusest, jätab targu mainimata, et tal ei ole selliseks edvistamiseks mandaati: ta pääses riigikokku mitte enda ja jumala jõupingutuste tagajärjel, vaid EKRE nimekirjas, erakonna valijate häältega, nagu kõik parteilised patused. Ja kui ta tahab tõesti olla EKRE fraktsioonist sõltumatu, mingu valimistele üksikkandidaadina ja põrugu seal rahus. Sellisteks soolodeks keegi pole teda volitanud, tõenäoliselt isegi mitte tema ees millegipärast lömitav kõigi teiste suhtes karm väljaviskajate Perekond.
Mulle hakkas Vooglaidi isik otsustavalt vastu siis, kui riigikogus hääletati resolutsiooni poolt röövitud ja Venemaale vägisi viidud ukraina laste kaitseks ja nende vanematele tagastamiseks, aga hea katoliiklane äkki hakkas seletama, miks ta on selle resolutsiooni vastu, ja kui mina osutasin fraktsiooni siselistis selle hoiaku häbiväärsusele, mind toetas ainult hea Henn Põlluaas, kes kirjutas, et kas Vooglaiul oleks siis analoogses olukorras ka eesti laste kaitseks häälest kahju? Minu mäletamist mööda õnnestus Martinil tol korral, et vältida sellist musta häbi EKRE-le, veenda fraktsiooni polgupoega mitte hääletada.
Täna kirjutab Rus.Postimehes aktivist ja blogija Daniil Kurakin sellisest pipardamisest nii:
„Ainsateks, kes keeldusid hääletama poolt, olid Keskerakonna fraktsiooni seitse saadikut ja Varro Vooglaid EKRE fraktsioonist. Otse nagu muinasjutus Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist… Varroga on kõik enam-vähem selge, kuna ta kogu aeg vaimustub meie idanaabri traditsiooniliste väärtuste propagandast, ülistades õigeusu ja konservatismi rolli Venemaal ja kümmeldes putinliku propaganda säras…“.
Lumivalgeke nii edev küll ei olnud.
Ivan Makarov
01. aprill 2025
Ты простил Марта за высказывание о EPA?
Vaevalt nüüd jumalal on mingit tegemist sellega kuidas Riigikohus hääletab või kelle kaebusi ta arutusele võtab ja ka sellega, kes meie Riigikogus seetõttu saab olla ja kes mitte .. Kuid Kingo kaotus on Martin Helmele muidugi valus, ikkagi üks ustav inimene fraktsioonis vähem, mis jätab vähem võimalusi mõjutada Riigikogu tööd, sest Ernits nüüd kaabude poliitikat seal toetama ei hakka ei komisjonides, ega suures saalis. Ma oletan, et Ernits piilub rohkem Isamaa poole, et oma poliitilist tulevikku kindlustada peale 2027.a. Riigikogu valimisi.
Martin Helmel on niigi rasked ajad, fraktsioonis oli 17 liiget peale valimisi, nüüd on järel vaid 10 , loomulikult ei taha ta, et ka Vooglaid akna alla istuks ja siis tuleb anda talle teatavat tegutsemisvabadust, mida igaühele ei lubata . Mina Varro Vooglaidu isiklikult ei tunne, olen vaid tema esinemisi vaadanud vahel ja mulje sellest on, et tegu on väga jonnaka ja raskesti juhitava isikuga , selline alluv on tõeline peavalu igale juhile . Seega on paras ime, et ta EKRE fraktsioonis üldse 2 aastat vastu on pidanud, tõenäoselt seetõttu, et tema vaated langevadki 99 % ulatuses kokku EKRE fraktsiooni juhtide vaadetega ja see 1 %, mis ei lange, silutakse ära siis hädise kompromissiga : “me teame, et sa oled vastu, kuid ära vähemalt avalikult vastu hääleta, mine saalist välja”
Näis siis kuidas vene kiriku küsimuses saab olema, kas kogu EKRE fraktsioon on hääletuses sama meelt kui VV, mida ta on väga häälekalt väljendanud või on ka selles küsimuses mõni dissident.
2027.a. Riigikogu valimiste ettevaates tekib muidugi küsimus, et kas Helmed võtavad EKRE nimekirja kõrgele kohale nii tülika inimese kui Vooglaid. EKRE on sisuliselt taastanud oma 2023.a. valimispäeva reitingu, mis tähendaks vähemalt 17-liikmelist fraktsiooni jälle ( tõenäoselt isegi rohkem kui Gruz200 ja Parempoolsed sisse ei saa ), kuid Martin Helme tahaks Kingo-suguseid ustavaid liikmeid, mitte VV taolisi tülikaid ja jonnakaid ja raskesti juhitavaid, kes isegi parteisse ei soovi astuda. ( ilmselt just sel põhjusel VV ei tahagi , sest parteiliikmeid on ikka kergem juhtida kui neid, kes sinna ei kuulu . )
Seda, et Vooglaid ise ei sooviks tulevikus kandideerida, vaevalt et juhtub – tal on väga suur pere toita ja seetõttu oleks raske Riigikogu kõrgest palgast ja ka kuluhüvitistest loobuda.
SAPTK-is ta ei teeniks ilmselt pooltki sellest, mida Riigikogus saab. Hea palgaga harjub iga inimene väga kiiresti ära .
Väike NB lugejatele: Kurakini (kes on muidugi “rahvusriiklust toetava” Postimehe kolumnist) näol on tegemist ekstreemse homoaktivistiga, kes vihkab artikli peakangelast ilmselt kahel põhjusel: esiteks tema homofoobia, ja teiseks tema žestide pärast (Daniili ilmselt omal ajal aggressiivse omasooiharuse pärast poolsurnuks kottinud) venekeelsetele. Seega on huvitavam, kui Vooglaiu personaalia, fakt, et avalikult “eesti rahvusriiklust toetavate” venelaste näol on tegemist 99%l kordadest totaalsete friikidega (Daniil; tema “sõber” Jarlukovski; Odinets; Jufereva, kes on nii intelligentne, et kukutas iseenda Tallinna Linnavolikogust välja). Hirmutav tendents.
Ah soo, “ekstreemne homoaktivist” siis. Kas see on vihje, et see, et ta võrdles VV-d Lumivalgekesega, võib rääkida hoopis õrnematest tunnetest? Nagu ütlevad venelased – любовь зла, полюбишь и козла.
Teate väga hästi, kes ta on. Saate samast kohast palka isegi. Oma parafiiliast maailmavaate teinutega samal pool rindejoont olla on kahtlemata uhke tunne.
Mind ei huvita teiste inimeste intiimelu ja mind ei kõneta anonüümsete kirikutaguste sajatused. Ja kes siin räägib parafiiliast – katolik kirik on süsteemse pedofiiliaga organisatsioon, üksnes Prantsusmaal kiriku enda andmetel vägistasid preestrit ajaloo jooksul 216 000 last, põhiliselt poeglast. See on vaid jäämäe veepealne osa. Ja palju nad on pedofiilitsenud teistes riikides ja eriti kolooniates – jube mõelda. Ja seda keskaegset pervoõudust (koos elusate inimeste põletamisega tuleriidal) esindavaid moskoviitlikke aktiviste ei kavatse ma sallida mitte.
“Whatabout, whatabout, whatabout.” “Intiimelu ei huvita” nii kaua, kui maailmavaade on sama(väärselt väärastunud). Kui on maailmavaateline konflikt, hakkab väga huvitama (Epler, Vene Delfi peatoimetaja jms).
EV aastapäeva presidendi vastuvõtt ei ole kellegi intiimelu ja sinna ilmumine prostituudiga on Eesti riigi solvamine. See, et homovastase “konservatiivse” partei üks võtmeisik paneb avalikes kohtades tatti teiste meestega, ei ole mitte intiimelu, vaid EKRE diskrediteerimine ja naeruvääristamine.