MEEDIAVALVUR: ulg kaaviari molli ees lõppeb katkise künaga

Minnes täna Õhtulehe veebiväljaannet vaatama võib jääda mulje, et tegemist on Kesknädala, Pealinna või veel mõne praeguse või kunagise maksumaksjate raha eest üllitatud parteilehega. Kõige nähtavamal kohal ilutsevad lood „Pikaajaline riigikogu liige Marika Tuus-Laul: ausalt öeldes on asi päris hull. Olukord Eestis on hull“ ja „ÜHINE EESMÄRK / Vladimir Arhipov: kui Jana Guzanova kogutud 100 00 allkirja liitis rahvast, siis miks toimub endiselt lõhestamine?“

Alustagem sellest viimasest – riigikogu fraktsiooni asendusliige Arhipov kirjutab:

„Õnneks leidub Eesti inimeste seas neid, kes tulevad välja julgete ettepanekutega, kaasates sellega tuhandeid mõttekaaslasi. Üheks taoliseks „majakaks“, halveneva elujärje ja eriliste tulevikuväljavaadeteta karmis argiöös, on Jana Guzanova – tarmukas naine, kes algatas toetusallkirjade kogumise toiduainete käibemaksu langetamiseks.“ Selline sovetlik pläma, kui kõigil oli ühine eesmärk, parteilased olid majakad ja partei oli tüürimees (ka ajastu aju, au ja südametunnistus). Loodetavasti ja tõenäoliselt võib riigikoguja „argiööst“ vaevatud Arhipovi partei sellest sajast tuhandest häälest suu puhtaks pühkida, sest rahvaalgatuse kaudu endale valimisreklaami teinud Guzanova tegi oma alles tekkiva margi põhjalikult täis, pannes ennast kirja kriminaalses korras karistatud keskerakonna valimisnimistusse. Käibemaksu küll ei alandata, aga priske linnavalitseja palk muutus reaalseks.

Marika Tuus-Laulu nutulaul on aga eriti silmakirjalik: kakskümmend aastat riigikogu palgal, Savisaare keskerakonna ja Jedinaja Rossija vankumatu liidu tähtis kruvi, Eestis verise Moskva patriarhaadi võimu põlistanud ja 2007. aasta aprillisündmusi õhutanud kamba liige, kohtu poolt kolmekordseks kriminaalparteiks tunnistatud parteijõugu ustav liige, kes nüüd küll ei tunne materiaalsetest asjadest puudust. Ta on aastakümneid võtnud osa riigi ja rahva häbematust lüpsmisest, nautis Savisaare meediaimpeeriumi hüvesid, vaatas pealt, kuidas tema boss kaisutas KGB-Jakuninit ja vana ja rasvununa aina uusi noori neide, uisutas Glebovaga ja tegi muud jultunud pulli.

Õhtuleht: „Taasiseseisvumispäeva eel tõstatab Marika küsimuse: kas sellist Eestit me tahtsime? Ametnike kasvav bürokraatia, maksutõusud ja tervishoiusüsteemi probleemid tekitavad temas muret ning panevad teda igatsema aegu, mil poliitikas juhinduti maailmavaadetest, mitte isiklikest huvidest.“

Isiklikult mina tahtsin vaba Eestit küll, õnneks pole mitte kunagi tahtnud ei keskerakonda ega Marika Tuusi. Loomulikult igatseb ta taga savisaarluse vohamise aegu, mis 74-aastasena on see isegi mõistetav. Kes ei igatse taga noorusaegu, mis sest, et oli tehtud ka sigadusi. Kuid sellist hala on vastik kuulata jõuka inimese suust. Nagu kirjutavad ÕL kommentaatorid: „Hull’ mis hu’ll’ iga nädalavahetus mitu päeva kestev prassing’ mida kutsutakse festivaliks’, laululava pidevalt täis artiste fännavat rahvast. Ikka on neil halb ja vaesed ka. Kaupluste juures ei mahu autod parkimisplatsile ära.“ Veel: „Viis hooaega riigikogus 5×4 aastat – 20 aastat riigikogus, mõnus nomenklatuuri elu, 74 aastane ka, ammu võiks pensionil olla. Mis kasu on temast inimestele? Kõik need kummitempliseadused on ju sama nomenklatuuri poolt vastu võetud.“

Jälle ei taha mõned täissöönud politikaanid ei sellist Eestit, ei taolist Eestit, ei säädset Eestit. Täpselt nagu Putini vägesid ootavad „venemaailmlased“. Eestile oleks parem, kui mõlemad kategooriad tõmbaksid siit jehhat. Aga ei tõmba.

Sest Eestis on nendel hea priske elu ja piiramatud võimalused seda kiruda.

Ivan Makarov

19. august 2025