MEEDIAVALVUR: ERRi provokaatorite krokodillipisarad

Õhtulehe tänane traagilise pealkirjaga lugu „MINGIT RAHU EI TULE! Rein Veidemanni „väärtusruumi“-lause viis sõimust väsinud ERRi murdepunktini“ kehastab teatud rahvatarkust koerast ja külast ehk olukorda, et mida külvad, seda ka lõikad.

„Solvav, salvav, alandav, mõnitav,“ iseloomustab ERRi üks juhtivtöötajatest igapäevast ja igast ideoloogilisest nurgast tulevat sõimu. Aasta alguses ERRi tabanud „Marta kaheksas“-skandaali kirjeldatakse kui kõige kurnavamat, aga Rein Veidemanni nõukogu esimehe kohalt viinud möllu kui kõige laastavamat,“ kirjutab Õhtuleht.

Loomulikult on igasugune sõim teletöötajate, nagu ka ükskõik mis ajakirjanike või ka suvaliste inimeste aadressil lubamatu, kuigi siin võib olla tegemist ka olukorraga, kui asjade nende õigete nimedega nimetamine tundub kriitika tulva alla sattunud tegelastele sõimuna. Aga kui karastunud ajakirjanikud on kriitika suhtes nõnda hellad, siis mida veel oodata „lihtinimestelt“, kellele näidati vana-aastaõhtu peresaates suurt fallosepead ja loobiti selle kohal laiali imikuid eestlaste jaoks peaaegu et sakraalse Hando Runneli teksti saatel, isadepäeval aga demonstreeriti kahelt emistena kasutatud „surrogaatemalt“ ostetud last kasvatavat „kangelasisa“? Mida ETV töötajad siis ootasid oma vaatajatelt, rüvetades oma vaatajate valdava osa peomeeleolu otse nende kodudes, perede keskel? Teile on võimaldatud juurdepääs iga eestlase puhtasse kodusse, see on tohutu usaldus – mis vastupandamatu rüvetamiskihk teil on? Kas see on ikka professionaalne – kasutada nende inimeste raha selleks, et vilistada nõnda nende tunnete peale?

Õhtuleht: „Rahvusringhäälingu majas paisus Rein Veidemanni „väärtusruumi“ kommentaarist alguse saanud skandaal kiiresti poliitiliseks lahinguks. Aastaid kestnud rünnakute ja sõimukampaaniate all töötanud toimetused nägid Veidemanni avalikku kriitikat kui oma töö legitimeeritud õõnestamist. Reformierakonna sekkumine muutis konflikti pöördumatuks, viies nõukogu esimehe vahetuseni ja süvendades maailmavaatelist vastasseisu.“

Leht kasutab otsest ja üsna alatut valet, süüdistades Veidemanni selles, nagu oleks skandaal alanud tema kommentaarist. Kõik juhtus veel enne seda, kui Veidemanni poole pöörduti lõpuks kommentaari saamiseks ja ta oli vaid üks paljudest avaliku elu tegelastest, kellele nähtu ei sobinud. Skandaali võimendas sajakordselt Reformierakonna peaministri ja meil kultuuri juhatava DJ-ministri räiged avaldused, kus valitseva partei juhid sisuliselt nõudsid Rein Veidemanni tagandamist, mida valitsuse poolt manipuleeritav ERRi nõukogu ka inetul moel teostas. Ja alles siis läks tõeline põrgu lahti. Miks siis õrnahingelised ERRi töötajad arvavad, et nemad selle sündmusteahela algatajatena jäävad tagajärgedest ujedalt kõrvale?

Kas saades üle 40 miljoni aastas ja uut superhoonet kultuuri arvelt ehitades riigimeedia ei peagi arvestama oma rahastajate ehk rahva tunnetega, ei peagi analüüsima, missuguseid tagajärgi võib tuua see või teine järjekordne eksperiment rõhuva enamuse tunnetega? Jääb mulje, nagu üritaks ETV muuta vägisi nilbust uueks normaalsuseks, ka Terevisioonis on juba kõlanud jälk peeretamislaul.

ETV töötajate probleem on ju nii lihtsalt lahendatav: kui mingisugusesse korralikku avalikku kohta nagu hea perekohvik, kino või raamatukogu ilmub isik, kes hakkab seal räuskama, liputama ja kõrvulukustavalt õhku rikkuma, siis viiakse selline kaak kiiresti saalist välja, sest lugupeetud asutuse omanikud ei taha jääda oma klientide absoluutsest enamusest ilma (ja seksuaalvähemuste jaoks on ju olemas spetsiaalsed lõbustuskohad, kus nad saavad end väljendada lausa piiramatult).

Ainult ETV ei karda pankrotti, kuna riik ehk solvunud vaatajad ise maksab kõik heldekäeliselt kinni niikuinii ja rahastust ei katkesta. Seega on probleem mitte ainult mõnede tuntud  teleprovokaatorite nilbitsemist genereerivas madalas kultuuris ja pahatahtlikkuses, vaid ka nende veendumuses absoluutses karistamatuses. Mida iganes nad vaatajatele näkku ei pritsi, hakatakse igasuguse kriitika peale ikka ja jälle kisama ajakirjanduslikust vabadusest ja sõltumatusest.

Riigimeedia ei tohiks olla rõvetsev ja vaatajaid alandav, nii lihtne see ongi.

Ivan Makarov

22. detsember 2025

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga