Meie Lauri, kelle käes on haamer! Rüvetatud olgu sinu nimi! Sinu riik varisegu, sinu kassil sündigu kukkurrotid, sinu autole kukkugu peale rasked puunotid! Meie igapäevast leiba söö ise, mina pole mingi rohutoiduline! Me teeme vaid ühe pingutuse ja sa lendad sealt presiidiumist kus kurat. Vabandust, halleluuja… Nii et heaga anna meile andeks meie võlad, eeskätt meie heale sõbrale keskerakonnale! Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast Lehtmest! Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au ajutiselt. Aamen ja halleluuja.
Vaadake, härra esimees, vaata, Lauri, ma tean, et sa oled väga patune inimene. Kahetse oma patte avalikult, ma tahan sinust vabaneda. Usu mind, sa ei jää sinna ülesse kauaks püsima, sest sul on liiga väike see asi, mille peal sa istud. Mõtlen toda ülemist asja. Isamaa on aga saanud suureks ja need asjad on meil ka saanud suureks. Väga suureks. Üks selline Isamaa asi istub ühe poolega siin minu lähedal riigikogus ja teise poolega Tartu linnavolikogu esimehe toolil, mõlemad pooled ühe ja sama keha küljes. Teine selline Isamaa asi on veel laiaulatuslikum, nagu suur ja lai vene kodumaa, see asi samuti istub korraga siin minu lähedal riigikogus ja Viljandi linnavolikogu esimehe toolil. Need on suured asjad, Lauri, sa ei kujuta ettegi, kui suured, sest sul on olematu kujutlusvõime.
Meie Lauri, kelle käes on haamer, kas sina oleksid selleks võimeline? Isamaa mehed laotasid oma kaitsvad tagu… khm… kaitsvad tagatiivad üle kogu Eestimaa, nagu hoolitsev ema katab oma last villase tekiga. Meil on need ka vägagi villased, need… khm… tekid. Üks poolik on Tartus, teine Tallinnas, Lauri! Üks poolik Tallinnas, teine Viljandis. Sa ei oska ju mõelda mastaapselt, Lauri, sa oled kitsarinnaline, meie oleme aga laia… laia silmaringiga. Mäletad, Lauri, kuidas see tühikargaja Klood Vanadaame oli paotanud sama asja kahe suure rekka vahel? Ta hakkaks kadedusest nutma, kui näeks oma silmaga Isamaa laiahaardelisuse epitsentrit! Rekkad sõitsid ju kõrvuti, mis viga siis oli seal sisu näidata! Meie Jüri Ratase istumine ulatub kogunisti Tallinnast Brüsselini, vat see on akrobaatika! Mäletate tema valimisklipi, kus ta tõuseb rõdult rõõmsalt lendu ja siis jääb õhku rippuma, jalad kõveras, nagu kreeka „E“-l, haakristil või klassikalisel tabaka-kanapojal 1970ndate Moskva restoranis Praha! Mis teil vastu panna on, Lauri? Teie Pakosta tantsib nagu Venemaa välisministeeriumi pressialkašee Zahharova, tema juba Eesti kohal spagaati ei tee…
Ja kõigil eestlastel ja teistel meie inimestel, Lauri, ka meilt elamislube saanud headel vene ärimeestel, kes sattusid selle Isamaa kaitsva vihmavarju alla, on nii soe ja turvaline olla! Ja pane tähele, Lauri, et Tartus nimetas meie tark kärnerkits sedasamust asja hellitavalt kärsaks, varjates oskuslikult asja tegelikku ulatust. Nimetas pisikeseks armsaks kärsakeseks. Nii tehaksegi poliitikat, Lauri! Just nii sünnivadki suured asjad, põhiline on teha üks väike pingutus ja siis suur venitus. Tänulikud inimesed hääletavad meie poolt küsitlustel, sest nad ei karda linnugrippi toovaid linde, nad ei karda kurje tibladroone, ei karda ei tormituuli ega meteoriite, sest nende pea kohal on kõik väga turvaline. Nad ei karda isegi musta auku. Sa võid küsida, et miks ma ise ei ole laotanud ennast nõnda riigikogu ja Tallinna linnavolikogu vahel, kuigi olen lubanud ja selleks ei tulekski eriti pingutada. Usu mind, selleks tuleks mul teha tõesti vaid üks väike elegantne pingutus, aga mitte siin. Igatahes mitte siin umbses saalis, Lauri, muidu võidakse seda valesti mõista ja pahatahtlikult tõlgendada.
Me oleme Noa laev, Lauri! Me oleme eesti rahva päästjad. Me võtsime oma laeva pardale kõigist Eestis elavatest elukatest ja tõpradest, kõigest lihast, igast liigist kaks või isegi rohkem. Meil on respublipelikaane, s’ekretärlinde, kesikuid, demosotsiopaate ja muid imeloomi. Kõik nad tegid pingutuse, Lauri, ja tänu sellele jäävad ellu. Me koos tegime ühe suure kergendust toova pingutuse. Meie eeskuju juba järgivad teised, inimvõimetel pole ju piire. Suurtel inimestel suurem… suurem aju, Lauri! Kus see iganes ei asuks.
Sina aga võid seal higistada ja veel natuke aega vehkida oma haamrikesega. Võta siis lisaks vasakusse kätte sirp, selles kirjutatakse niikuinii rõvedusi. Kutsu enda kõrvale Kristina kandlega, pastlad jalas. Olete siis seal presiidiumis nagu Veera Muhhina tööline ja kolhoositar.
Aamen.
Salamõtteid luges
Ivan Makarov
25. jaanuar 2026