Eriti tänane päev riigikogus näitas, kui mõttetult raisatakse maksumaksjate poolt heldekäeliselt rahastatud rahvaasemike tööaega. Vaagiti mitut EKRE poolt esitatud seaduseelnõu ja kõik nägi välja nii, nagu alati:
EKRE ettekandja tutvustab pikalt eelnõud;
EKRE fraktsiooni liikmed esitavad EKRE ettekandjale palju küsimusi;
EKRE ettekandja kiidab EKRE kõiki oma fraktsiooni liikmete esitatud küsimusi kui „väga häid“ ja „ülimalt asjakohaseid“;
Vastava parlamendikomisjoni juht teatab peaaegu haigutades, et komisjon soovitas eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata;
EKRE fraktsiooni liikmed esinevad pikkade kõnedega läbirääkimistes, kus mainitakse korduvalt põrunud eesti riiki ja selle lolli kuritegelikku valitsust, mida kõike oleme me juba miljon korda kuulnud;
Lõpphääletusel saavad kõik EKRE seaduseelnõud ikka 9 häält (selline ongi praeguse seisuga EKRE fraktsiooni arvuline koosseis, kuigi alguses oli fraktsioon 17-liikmeline), isegi arutelus ega küsimustevoorudes ei osale mitte ükski teise opositsioonierakonna saadik, rääkimata koalitsioonierakondade saadikutest. Täna üritas korra häält teha Aivar Sõerd, aga kes see ikka nii väga tahab ilkumise alla sattuda.
Arusaadavalt on EKRE fraktsioonil endal lõbu laialt ja imiteeritakse mingit seadusandlikku tegevust, kuid tulemus on, nagu ikka, null villa, aga palju kisa. Nii juhtubki, kui üks erakond ajab oma räuskamise, ebaviisakuse, teiste halvustamise ja ultimaatumitega ennast täielikku isolatsiooni. Nii et jääbki üle ainult esineda iseendale ja esitada lootusetuid projekte, mida mitte ükski teine poliitiline jõud tõsiselt ei võta ja ei viitsi isegi kritiseerida mitte. Enamus ei tule kogunisti kohale, nagu oli ka täna. Fraktsioon saab linnukese kirja ja saab jälle deklareerida, et näete, me tahtsime head, aga kuri koalitsioon ei toetanud. Tegelikkuses ei toetanud mitte keegi, ka opositsioon mitte. Sest kui oleks tõsine kavatsus midagi reaalselt ära teha, siis tuleks ju kaasata ka teiste fraktsioonide saadikuid, veenda neid seaduseelnõu vajalikkuses – see peabki olema tõsiseltvõetava poliitiku töö(oskus). Sellist vaeva viitsitakse näha ainult siis, kui lunida Isamaalt ja keskerakonnalt hääli, et valida Arvo Aller riigikogu aseesimeheks. Siis jaa, seletatakse ja moositakse. Aga need seaduseelnõud – milleks pingutada, kui saab vorpida midagi põlve otsas ja siis sellega lajatada, parun Münchhausen luuletas kokku hullematki iba. Ja näidata näpuga: meie, ainult meie mõtleme rahva heaolu peale, kõik teised mitte. Et tahtsime kõik maksud ära jätta ja samas toetusi kümnekordistada, hurraa, aidaa, polundra, puuduva raha annaks… Puškin!
Nagu ütles eile ETV Esimeses stuudios EKRE poolt pidevalt rünnatava Isamaa esimees Urmas Reinsalu: EKRE ei ole ikka veel valitsemisküps. Ja on selline tunne, et „rahvuskonservatiivid“ ka ise ei taha mitte mingit sellist vastutust – Perekonna liikmed ja veel paar nende õukondlast ikka ületavad valimiskünnise ja saavad veel 4 aastat tagareast priske palga eest ennast välja elada ja riiki kiruda.
Ivan Makarov
21. mai 2026