Eesti presidendi määramine riigikogus on põhiseaduslik protseduur, seega kõik etteheited isiklikult presidendikandidaadile Ülle Madisele on põhjendamatud. Kritiseerida tuleks süsteemi, mitte oma põhiseaduslikku õigust realiseerivat ülimalt pädevat inimest. Seega igasugused isiklikud etteheited proua Madisele ei ole kohased, nende eetilisest küljest rääkimata.
Oma eilsetes intervjuudes ennast tasakaaluka, kompetentse ja eestimeelse inimesena näidanud Ülle Madise on kõigist tähelepanu äratanud võimalikest kandidaatidest kõige sobivam – küsitlused näitavad, et ka rahva jaoks. Praegusel keerulisel ajal Eesti vajaks just sellist riigipead, kes ei ilmuta anarhistlikke kalduvusi ega tõota teha välispoliitilisi soolosid, mis töötaksid vastu Eesti ametlikule välispoliitikale. Ta ilmselgelt ei lähe omal algatusel Kremli ust kraapima ega kustuta välisvisiidil oma kõnest tema poolt esindatava riigi välispoliitilisi seisukohti. Temalt ei saa oodata sellist peataolekut, nagu Alar Karise lubadus Venemaa põlvili suruda ja peatselt järgnenud avaldus, et Putiniga tuleks läbi rääkida.
Loomulikult tekitab Mart Helme kõrvalejäämine paksu verd EKRE juhtkonnas: erakond korraldab presidendi määramise päeval riigikogu ees piketi ja Helle-Moonika Helme väidab, et Ülle Madise ei sobi riigipeaks. Mart Helme abikaasa tunded on mõistetavad, kuid tema stiili kasutades võib ju vastu väita, et näiteks ta ise temale omase väljendusviisi ja maneeridega ei sobi esileediks. Kuid kasutagem matemaatikat: kui Mart Helmet ei suudetud registreerida presidendikandidaadiks ja ta võis arvestada ainult omaenda fraktsiooni 9 häälega, ajal kui opositsioonil on praegu 101-liikmelises riigikogus isegi väike arvuline ülekaal, siis see räägib ainult EKRE võimetuses saada kõigest 12 teiste opositsioonisaadikute häält poolesajast. Seega on erakond ajanud ennast ise nurka ja mitte ükski rahvasaadik väljastpoolt EKRE fraktsiooni ei soostunud Mart Helmet toetama.
Selle põhjusi ei tasu küll otsida Ülle Madise isikus. Ka ei päde enam süüdistus, mille kohaselt on ta valitsevate erakondade kandidaat. SDE ja Isamaa ei valitse ju riiki, aga nad toetavad Ülle Madise kandidatuuri.
Mart Helmest aga on inimlikult kahju, sest ta seati ju löögi alla, kasutades tema nime pingete õhutamiseks täiesti lootusetus olukorras ja tundub, et ikka selleks, et perekond pääseks ka järgmiseks neljaks aastaks heale riigipajukile. Erakond ei tee riigikogus koostööd kõigi teiste erakondadega ja saaks valitsusse vaid kaalukeele seisundis, kuid see oleks ju puhas lotovõit, mitte aga ratsionaalne poliitiline saavutus.
Ivan Makarov
27. august 2026
Minu arvamuse kohaselt on Mart Helme saatus antud presidendi valimiste kontekstis kolmandas või lausa neljandas järgus. Tunduvalt tähtsam on see, et rahvale on lõplikult ja seejuures edukalt maha müüdud teadmine, et presidendi ‘valimiseks’ piisab täiesti ühest kandidaadist sj. valimisdebatid on igand. Kusjuures müüjateks ei olnud ainult asjast huvitatud poliitilised grupeeringud vaid ka peavoolumeedia. Ehk siis ‘ah, tehke seal riigikogus asi ära’.
Mina ei imesta, et ainukesel presidendikandidaadil on kõrge rahva ‘toetus’. Temas vaid räägitakse, teda vaid näidatakse.
Nõus, kuigi Mardist on mul tõesti siiralt kahju, ilmselgelt ei olnud tal lootustki saada isegi presidendikandidaadiks mitte, ja EKRE ladvik seda teadis. Olen alati olnud selle poolt, et presidenti valiks rahvas, kuid artikli mõte seisnes selles, et pr. Madise isegi õiguskantslerina ei ole süüdi selles, et meil on juba aastakümneid just selline põhiseadus. Ja ma ei ütleks, et näidati ainult Ülle Madist – Mart Helmet oli viimaste kuude jooksul väga palju eksponeeritud, ka peavoolumeedias, oli antud piisavalt pinda ka Tiit Landile, teisedki pretendendid said oma kajastuse. Aga kui vaadata tagasi kõigile nendele figuuridele salapärasest Kinokast, Vseviovist, mingist Maivest jne, siis tõsiseltvõetav oli nendest tõesti ainult Madise, sest tema oli rahva seas kõige tuntum. Mart muidugi on ka kuulus, aga paraku ka kurikuulus oma üsna mõtlematute avalduste poolest, oma abikaasa maneeride poolest ja selle poolest, et kasutab riigikogus vene keelt ja vene roppusi. See viimane ei sobiks EV presidendile.