Endiste kommunistidega on selline lugu, et nende puhul saab vanu aegu mäletav põlvkond vahel kõvasti ja tervendavalt naerda.
Nii ka täna, kui ERR avaldas „Riigikorralduse kaasajastamiseootuste manifesti“, mis on illustreeritud kolme suure kõrvuti asutatud portreega – need on akadeemik Jaak Aaviksoo, emeriitprofessor Marju Lauristin ja emeriitadvokaat Jüri Raidla. Pähe tuli kohe selline uus ametikoht või tiitel nagu „emeriitkommunist“.
ERR-is avaldatud illustreeriva ikonostaasi peal tundub mõnevõrra võõrkehana Jaak Aaviksoo, sest Eesti riigi kommunistlike kukutajate dünastia ustava järglase ja kunagise EKP Pärnu Rajoonikomitee sekretäri kõrval Aaviksoo loogiline ei tundu. Ta pole komparteisse kuulunud (Eiki Nestor vabandas sellise laimujutu pärast), nagu ei ole komparteisse kuulunud ka Mart Helme, kel aga on vähemalt kogemusi Kommunistliku partei manifesti toimetamisel, aga vana head Marti sedapuhku ei kaasatud.
Aga tsiteeriks ERR-i sissejuhatust:
„Riigi valitsemise viis vajab kaasajastamist läbi võimu suurema avatuse kodanikele, nõudlikkuse kasvu võimu teostamise suhtes, poliitilise ja haldusvastutuse selgema jaotuse ning otsustusprotsesside andmepõhisuse, läbipaistvuse ja kiiruse, kirjutavad Jaak Aaviksoo, Marju Lauristin ja Jüri Raidla ühismanifestis.“
See nende manifest on pikk ja kurnavalt igav, aga seda ei tasugi lugeda, sest esiteks võivad Brežnevi pärijad autoriõiguste pärast protsessima hakata ja teiseks ülaltsiteeritut lõiku on seal lahjendatud tohutu hulga NLKP kongressi kõnedest laenatud verbaalse mulinaga. Sellist sisutühja üldsõnalist iba toodavad meil teatud institutsioonide kõrgepalgalised nõunikud – mõni ime siis, et Eesti uus p.resident üritas, tõenäoliselt meeleheites, vürtsitada oma jutuvada lompide, sääskede, kiilide, sinepi, kohukeste ja muu looduslikuga.
Avaldatud manifesti lõpus pakuvad kolm autorit (nad meenutavad mitte püha kolmainsust ega kolme põrsakest, vaid pigem ikka vene bõliinade kolme vägilast) „kolme olulist sammu“ – äkki igaüks autoritest genereeris ühe sammu ja nendest on vägevaim kolmas, seega – 12 points! Kogu sõnaline eelmäng viib uue söödaküna moodustamise ettepanekuni:
„Riigivõimu demokraatliku kandepinna laiendamiseks ja strateegilise võimekuse suurendamiseks luua uue koostöö formaadina riigivõimu ja kodanike vahel Eesti Tuleviku Konvent,“ pakuvad kolm autorit.
Juba jälle tahavad minevikust pärit tegelased kujundada meie tulevikku. Meil oli juba endisest kommunistist presidendi soovil loodud ja punaste poolt juhitud Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, mille tegevust finantseeriti riigieelarvest presidendi kantselei kaudu ja annetustest – näiteks sihtasutuse esimene suurtoetaja oli sihtasutuse nõukogu esimees ettevõtja Aadu Luukas. Sai rõõmsalt võõrast raha kulutatud ja midagi kuulutatud, millest polnud tolku ja mida enam keegi ei mäletagi. Nii et valitsus peaks siis eraldama uues riigieelarves vahendeid Eesti Tuleviku Konvendi „tööks“, on vaja leida ka mõni multimiljonärist rahastaja – ja juttu jätkub kauemaks.
Veidi väljapakutud nimest: ajaloost on teada religioossed konvendid, tudengite korporatsioonide konvendid, põllumeeste konvendid, aadlikonvendid jne. Nüüd siis emeriitkommarite konvent.
Järjekordne kontor „Sarved ja sõrad“ on sündimas. Sa vaene, vaene, vaene Eesti!
Ivan Makarov
20. oktoober 2026
