Tänane ETV saade Impulss oli ikka väga piinlik läbikukkumine. Kahe silmapaistva kirjaniku ehk Juhan Viidingu ja Mihkel Muti aupaistes soojendas ennast mitu saatekülalist, kel tegelikult polnud sinna üldse asja.
Kõige rohkem said seal sõna kaks meest, kes ise tunnistanud, et pole Mihkel Muti vaidlusalust raamatut lugenudki – Jim Ashilevi ja Robert Linna. See meenutas Stalini aegseid koosolekuid, kui represseeriti Pasternaki, Brodskit ja teisi „nõukogudevastaseid“ kirjanikke – põhilised kohtumõistjate fraasid olid seal „Ma pole lugenud, kuid tahan öelda…“ ja „Ma pole seda jälkust kättegi võtnud, kuid mõistan hukka…“.
Jim Ashilevi rääkis pikalt ja uimaselt sellest väljakannatamatust hingelisest ja füüsilisest piinast, mille tekitas Viidingu pärijatele Mutt – aga Ashilevi ise ei tulnud selle peale, et tema poolt oleks siis ainuõige loobuda saatest ja mitte süvendada õnnetute pärijate kannatusi ega raputada soola nende haavadele.
Robert Linna reklaamis saates oma peatselt ilmuvat albumit ja muid ettevõtmisi ning ühes oma mõttearenduses jõudis selleni, et kui talle oleks pärandatud seafarm, siis ta ilmselt vigastaks sigu… Selle särava mõttearenduse lõpus näidati saatejuhte, kes mornilt tõmbasid oma pead õlgade vahele, nagu tahaks öelda, et kuidas siis see saade nüüd nii rappa läks… Aga Reet Linna võsukest promotakse ETV-s täiesti ohjeldamatult ja topitakse igasse mõeldavasse ja mõeldamatusse saatesse. Robert Linna on riigitelevisioonis, nagu öeldakse, igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke.
Kõige napisõnalisem oli saatekülaline, kel Juhan Viidingu sugulasena oleks ehk kõige rohkem öelda – Indrek Tarand, kes lahkus keset saadet ennast välja köhima ja oli kuidagi loid, elavnedes ainult siis, kui Linna jõudis oma verbaalses inspiratsioonipurskes sigadeni.
Mihkel Mutt keeldus saatesse tulemast ja temast võib aru saada, kuna sinna kutsutud seltskond ei tõotanud juba eos mitte midagi Jüri Üdi teema väärilist.
Ivan Makarov
03. november 2026