Ma olen olnud juba pikemat aega nõutu seoses sellega, et nii tark inimene nagu Mart Helme lubab tuntud liikmete väljaheitmist oma erakonnast ja soodustab tülinorimist kõigi teiste erakondadega nii riigikogus kui ka oma parteimeedias. Jäi mulje, et EKRE ei taha olla normaalsetes suhetes mitte ühegi teise eesti parteiga.
Tulin lõpuks järeldusele, et Mardi ja Martini erakond ei soovigi läbi saada potentsiaalsete koalitsioonipartneritega, kuna ei taha enam valitsuses olemise vastutust ja eelistab vegeteerida ja lärmata opositsioonis, sest perekonnaliikmed saavad riigikokku niikuinii – kui otsustada internetikommentaaride järgi, siis räuskamine ja oma riigi mahategemine on omased täpselt nõnda suurele osale valijatest, et garanteerida mandaadid, palgad ja kuluhüvitised kõigile neljale Helmele pluss veel mõni valimiskünnise ületamiseks vajalik persoon nende lähimast kaaskonnast.
Nüüd aga märkasin vanade lehtede hulgas Õhtulehte, kus Mart Helme oli veel 2019. aastal väitnud: „Meie eesmärk on teha ühel päeval ainuvalitsus. Me saavutame selle“. Seega on asi märksa tõsisem: EKRE ei taha omada normaalseid suhteid mitte ühegi teise erakonnaga mitte sellepärast, et ei soovi valitsusvastutust ja eelistab lärmata opositsioonis, väis seetõttu, et tahab valitseda Eestit ainuisikuliselt.
Äkki näemegi järgmise aasta märtsis, kuidas EKRE võidab 51 mandaati või rohkemgi. Ja me näeme praegu liberaalse meedia poolt ohjeldamatult üleshaibitavat lolli soenguga meestesuudlejast meest traditsiooniliste väärtuste ja perekonna ministri rollis I.M.C.A.-d tantsimas.
Ivan Makarov
15. november 2026


Keskerakonnaga saab EKRE ju Riigikogus üldiselt läbi, ühised initsiatiividki. Ega see, kui mingi partei maffiagrupeeringutega (Reform, SDE, Gruz 200, “Parempoolsed”) koostööd ei tee: see räägib vaid selle partei kasuks, mitte kahjuks.
Oi kui vahva – tore loetelu teilt, kus kõik eesti erakonnad on siis kuritegelike eestlaste grupeeringud. 90-ndate Miša-karatist ja Seligeri kangelane aga ei ole muidugi maffiahõnguline. Kolmekordne kriminaalerakond, kes kasutas aastakümneid Tallinna eelarvet oma söögiküna pähe, rahastades ka bessedini taoliste tegelaste armeed ja siinset “vene maailma”, ei ole muidugi maffiagrupeering. Fraktsioonis Jevgrafov, kes võitles viimseni eestlasi tapnud vallutajatest okupantide nimesid kandvate Narva tänavate ümbernimetamise vastu; ülejooksik SDE-st Kovalenko, kes jäi ülikoolile kahel korral plagiaadi ehk vargusega vahele; Abhaasiast oma mentaliteedi Eestisse toonud Laats; vana kiilakas vene fašist, pronksiöö ässitaja, Kremli lauspropagandat teinud Vesti dnja ja Stolitsa endine peatoimetaja; mitmekordne ülejooksik ja riigikogus viinavarude hoidja, kes ajab parlamendis seosetut juttu jne. EKRE-l on selle auväärse selstkonnaga tõesti diil – “rahvuslased” toetavad keskerakonna initsiatiive, kesikla aga toetas oma häältega Alleri valimist riigikogu aseesimeheks, kes palkas oma abiks Eva Helme. Niipalju siis eesti rahvusriigi kaitsmisest EKRE poolt – koopereeruti Jedinaja Rossija kauaaegse sõsarparteiga ja lõpetati ajutiselt keskerakonna, janatoomi (eesti keel sureb välja niikuinii) jne kritiseerimine stiilis “parasiteeruvad tblad”.