Rus.Postimehes ilmus täna minu lugu valitsuse poliitikast, kus ma mainin edukalt toimunud desünkroniseerimist.
Oodatult tekitas see ajalooline sündmus „meie inimestes“ paksu verd, kusjuures minu arvates võiks „klassikaks“ saada Irina Kiradi kommentaar, kus ta pahandab minuga:
„Tänamatud lapsed? Toitsime teid suureks ja kasvatasime enda hädaks… Mis võib olla tänamatusest halvem? Reetmine!“
Vastasin, et vene šovinismi seisukohalt ei ole hullemat reetmist, kui elamine Venemaa suhtes „vaenulikus“ riigis ja NATO-le maksude maksmine, mida kõike teeb seesamune Iraida. Ja täpsustasin, et elekter oli Eestis olemas ka enne nõukogude okupatsiooni.
Kui me räägime sellest, et „meie inimesed“ on sellised seetõttu, et nad elavad Venemaa inforuumis, siis me ilustame olukorda. Nad „elavad“ ka Eesti venekeelses inforuumis, loevad ja kommenteerivad seal, aga ikka on veendunud, et venelased on eestlasi päästnud, üles kasvatanud, Eestisse tsivilisatsiooni, kirjaoskuse ja valguse toonud.
Neid inimesi ei muuda ega paranda miski. Kui isegi anda igale neist miljon eurot ja suur villa Eestis, vaatavad nad ikka tänu ja igatsusega Brjanski metsa poole.
See ongi „inimese uus tüüp“ ehk homo soveticus, nende eksperiment ongi õnnestunud, vene sovetism on talletatud geenidesse.
Ivan Makarov
10. veebruar 2025
Kui sellist tegelast nimetada homo soveticuseks, siis ilmselt ta läheks närvi. Justnimelt esimese sõna pärast.
Kõigile neile, kes kiunuvad, et konservatiivse meelelaadiga inimesi ei avaldata Eesti “suure meedia” ruumis, neid tühistatakse, nad on surutud kuskile nišiblogisse või parteilehekesse neid ignoreeritakse, tehakse olematuks, on Teie näide, hr. Makarov, ju elavaks julgustuseks.
Avaldatakse küll ja pikad lood avaldatakse ka nii valitsusmeelses meedias nagu Postimees.
Kuid retsept on lihtne : tuleb rängasti tümitada Ekret ja eriti Varro Vooglaidu ja kohe on suure meedia uksed sulle pärani lahti.
Lugesin mitu Teie lugu Postimehest läbi ja võin kinnitada, et Martin Helme, Mart Helme või Varro Vooglaid seal nii väljapaistvat tribüüni küll pole saanud.
Kui midagi üldse nende tegevusest või arvamuslugusid avaladakse, siis selles võtmes ja taoliste kommentaaridega , et “vaat kus lurjus, putinist ja inimkonna vaenlane jälle mölises midagi ja miks ta ometi vait ei jää ning hoopis ära ei kao “
Kuigi Teie kommentaar ei ole artikli sisuga seotud, jätsin selle siiski alles. Jätsin välja selle lõppstaadiumi, kus Te lähete isiklikuks ja üritate vaagida minu tagasihoidliku persooni eraelu, millest pole Teil lisaks õrna aimugi. Ja Teie pakutud “retsept” ei ole ei lihtne ega tõelähedane: ma ei tümita Postimehes ei Teie poolt mainitud erakonda ega isikut. Ja ei ole minu süü, et teie inimeste lugusid ilmub seal vähe, ma pole ei selle lehe toimetaja, et see minust sõltuks, ega nende lugudele kommentaaride kirjutaja. Ja minu viimane artikkel Postimehes (eesti keeles) oli pühendatud koolide üleminekule eesti keelele, kus ma muuhulgas avalikustasin, et eesti keele vastast propagandat teeb Teie pool vihatud Delfis Valgevene armeelehe kauaaegne reporter. Mõistan Teie pettumust seoses sellega, et ma ei ole pärast EKRE-st lahkumist maamunalt kadunud, nagu teie leer lootis. Kavatsen seda Teie pettumust süvendada edaspidigi.