Täna avaldas Delfi ajakirja Eesti Naine kaaneloo „Marju Lauristin Hispaaniasse kolivatest eestlastest: nad ei saa aru, mida nad oma lastelt ära võtavad“.
Kõigepealt tuleks märkida, et just Marju Lauristini ultraliberaalne punakas ajakirjanike koolkond on aastakümneid sisendanud eestlastele, et rahvuslus on kurjus, et eestlus on naeruväärne, et kõigil võõrastel on siin Eestis õigus. Pidevalt pajatatakse, kui tublid on tollessamas Hispaanias, Tais, USA-s ja mujal elavad eestlased, kui hästi nendel läheb, kui põnevat äri nad teevad ja kui vahvaid implantaate endale näkku siirdavad.
Missugust tulemust ootas siis Lauristin – et kõik eestlased jäävad pärast seda toksilist ajutöötlust Eestisse, kus igal sisserännanul on õigus eesti keelt eirata ja kohalikke paika panna?
Eestlased ei taha assimileeruda, jätkuv venestamine teeb kõvasti tuska, aga välismaale kolitakse ju justnimelt selleks, et assimileeruda – eestlasi on liiga vähe selleks, et moodustada võõrsil mingeid elujõulisi keeleliskultuurilisi kogukondi, nagu teevad venelased, hiinlased, hindud, moslemid.
Ja see, mida võtavad välismaale kolivad eestlased oma lastelt, on oma riik, iseolemine, eesti loodus, keel, kultuur. Võib ükskõik kui palju rääkida sellest, kui tublid on mõned välismaal elavad eesti perekonnad, kes üritavad seal end mahajäetud isamaa asjadega kursis hoida ja kelle lapsed ikka veel räägivad aktsendiga eesti keelt, aga kõik see on tegelikult väga kurb.
Laste suhtes niipalju, et nende käest ju ei küsita, kui viiakse Eestist minema, kodunt välja, lapsepõlvesõpradest ja vanavanematest kaugele, ja paisatakse mentaalselt ja keeleliselt võõrasse keskkonda. Kui vanemad kolivad vabatahtlikult, siis lapsi ju küüditatakse. Ainult et mugavamas vagunis.
Need vanemad pole kunagi lugenud Leelo Tungla ridu „…see on, laps, meie muld…“ ja ei tea sellest, et mis juhtub, „…kui me siin praegu oma ei oska hoida…“
Ja nad ei saagi aru, mida nad oma lastelt võtavad, nagu õigesti märkis Marju Lauristin. On see teeneka sotsi tagantjärgi tarkus või silmakirjalikkus, ei hakka ma siin täpsustama.
Ivan Makarov
26. aprill 2025