Vahel tundub, et kohalikele omavalitsustele on antud liiga suured volitused elanike eluliste vajaduste üle otsustamisel. Ja tihtipeale jääb nende tegelaste intelligents sellele volitustekoormale lihtsalt alla.
Vaid kaks näidet – see, kuidas Lääneranna feodaalid jätsid oma valijate lapsed ilma Eesti parimast koolist ja kuidas Tapa vald otsustas tänu ühe ekrelase müüdavusele lõpetada Lehtse ja Jäneda põhikoolide tegevuse (kaotati nimed ja muudeti algkoolideks) ning suunata eesti lapsukesed Tapa internatsionaalsesse kooli, kus neid hakatakse peatselt ka „denatsifitseerima“.
Delfi aga kirjutab täna sellest, kuidas Peetrimõisa uusarenduse elanikud on sattunud jabura probleemi ette seoses Viljandi omavolitsuse (ei ole trükiviga – I.M.) sadismile: vald ei ehita välja ühisveevärki ega luba puurida ka kaeve, samas nõudes veevarustuseta kinnistuomanikelt tuletõrjele kustutusvee tagamist.
„Vallavalitsus võiks siis otse välja öelda, et meie valda enam uusi inimesi vaja pole ja koligu kõik Tallinnasse, sest sinna, paistab, mahuvad kõik,“ ütleb Peetrimõisa küla elanik Janar (nimi muudetud – toim) sapiselt. Nimelt on Viljandi külje all asuvas Peetrimõisa külas hulk inimesi sattunud kafkalikku bürokraatialõksu, millest ei näi pääsu olevat. Vallavalitsus lubas külla ehitada veevärgi, kuid ei tee seda, ent samal ajal nõuab elanikelt hiiglasliku tuletõrjeveemahuti rajamist. Seda ei saa paraku teha, sest vald on mahuti jaoks ette näinud maatüki, kuhu see ei mahu. Samuti ei luba vald elanikel ka kaevusid puurida, sest jagas varasematel aastatel uisapäisa kaevulubasid nii, et uusi kaeve enam keskkonnanõuete tõttu rajada ei saa,“ vahendab Delfi.
Too seal mainitud „Janar“ on muidugi vapper inimene. Kui tuleksid okupandid, ei läheks ta metsavennaks, vaid muudaks oma nime juba enam mitte Janariks, vaid Jakoviks, my hero vene sõnast „хер“.
Ma nüüd ei taha, et Viljandi volinikud ja teised vallalojused tunneksid ennast solvununa, aga seoses nende looga tuli momentaanselt meelde viie aasta tagune pealkiri Venemaa oblastitelevisiooni „Zebra TV“ ühe saate pealkiri: „Sead takistavad inimeste juurdepääsu veele“.
Nimelt lubasid Vladimiri linnavõimud ehitada äärelinna seafarmi, mis kohe tarastas ainsa ühiskondliku veevõtukoha kahemeetrise okastraadist müüriga, nagu Eesti takistaks vene tankide armaadat piiril. Veeta jäid siis 400 inimest, põhiliselt vaest pensionäri, kes elatusid nendele eluaegsesse kasutusse sama võimu poolt antud maalapikestel köögiviljakraami kasvatamisest. Siis 2019. aasta suvel kuivasid nende kastmata aiamaad tolmuks.
Elanikud pöördusid kuberner Sipjagini poole veeblokaadi vastu protestiva läkitusega, kus olid ka sõnad: „…sigaduslikud huvid ja sigaduslik demokraatia on meile võõrad, me sündisime Nõukogude Liidus, kus inimestest peeti vähemalt lugu.“
Meil Eestis on need „sigaduslikud huvid“ ja „sigaduslik demokraatia“ nii valla- kui ka riigitasemel juba „uus normaalsus“.
Viljandi vallavõimudele aga soovitus – importige oma mõisamaadele eestlaste asemel bergdamme. Nad toituvad põhiliselt sellest, et keedavad suppi termiitidest ja tirtsudest, mida me kõik siin Euroliidus hakkame varsti sööma „rohepöörde“ raames, selleks ka need Eesti linnade „putukaväljad“. Lähete, laskute käpukile ja õgite ajal, kui mööda sõidab tõsise näoga kastikarattaga idioot.
Aga too Aafrika hõim tunneb vee ees religioosset hirmu, nad väldivad igasuguseid kontakte veega ja ei pese end mitte kunagi, puhastades hambaid „kuivalt“ teravate oksakeste abil. On muidugi veel üks asjaolu – etnograafid väidavad, et see hõim sureb juba mõne aastakümne pärast välja. Aga just seda te ju niigi ootate eestlastelt, kallase perejõuk?
Veel üks bergdammide hõimu ratsionaalne iva: raskelt haigete inimeste saatuse üle otsustab seal Kamabu päikesejumala preester, kes on ühtlasi ka hõimujuht: tema vestleb jumalaga ja otsustab, kas antud patsiendist on elulooma või mitte. Ja kui otsustab, et ei, ei jää see loomake ellu, siis saadetakse haige külast minema, et ta kusagil iseseisvalt maha kärvaks. Lootustandvate haigetega aga tehakse seal nii, et kõik haigused „aetakse“ spetsiaalse rituaali abil keha ühte ossa ja siis põletatakse see osa tulikuuma kivi või rauaga. Nii et paljud bergdammid käivad ringi tohutute põletushaavadega.
Varsti meiegi lahendame oma terviseprobleeme just nõndamoodi: isegi EMO-sse enam ei saa, nii et ajame haiged sandid pealinnast välja võimalikult kiiremini, seni kui veel autoteed alles – vaevalt et ajupeetusega jalgrattur hakkab neid raipeid oma naisele mõeldud kastis vedama.
Peetrimõisa elanikele aga soovitus: ostke tiigikilet ja kaevake tiigid nii, et neid täidaks sademetevesi – ja ongi mõne aja pärast tuletõrjevee varud tagatud. Siis muidugi saate trahvi selle eest, et „tiigid“ on kaevatud ilma projektita ja sügavamale, kui 80 sentimeetrit, aga te olete vähemalt üritanud.
Ja aasta pärast kohalikel valimistel saate te oma vigu parandada – juhul, kui veel elate seal, ja kui ka elate, siis ikka mumifitseerimata kujul ja ühes tükis.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: Venemaa Kurski oblast demilitariseeritakse ja denatsifitseeritakse