MEEDIAVALVUR: hübriidrünnak vabale eesti ajakirjandusele

Ma ei ole Kerttu Jukkumi eriline lugeja-vaataja: nagu ka kõik aktiivsed seltskonnakroonika tegijad, jäi ka tema vahel silma, sest selline on juba kaasaegne meedia: sulle näkku hüppavatest pealkirjadest, tegelastest ja teemadest puht füüsiliselt ei pääse.

Ei ütleks, et see vähene nähtu oleks mind kuidagi häirinud: energiline ja enesekindel noor daam tegi oma tööd korralikult, kollast või mitte. Ei ole temas märganud ka mingit erilist huvi poliitika ja muu jubeda vastu. Inimene vaatles meie elu mõningaid tahke ja oli ka edukas.

Seni kuni sattus sfääri, kus algavad meie agressiivse suurnaabri erihuvid ja meie enda süvariigi hämar mänguväljak. Ja oli kukutatud töölt ööpäevaga.

See meenutab millegipärast Krimmi annekteerimist: maruline venekeelse meedia rünnak, kohalike moskoviitidest poliitikute kihutustöö, „rohelised mehikesed“ ja muu agressiivne putinistlik inimsaast. Ja ukrainlaste võim kadus sealkandis kohe.

Kas Kerttu Jukkum on meie niigi-mitte-eriti-vaba ajakirjanduse Krimm? Ka meil algas kogu aeg tiksuva putinistliku venekeelse meedia psühhorünnak ühe ajakirjaniku vastu (mitte keegi ei tõstnud millegipärast kisa, et näe, naist rünnatakse). Ähvardused, solvangud, väljamõeldised, kiirlood erinevates venekeelsetes väljaannetes, erinevad moskoviitidest poliitikud Svetist Ivanovani (muide, Ivanova nimetas Jukkumit sõnaga „мразь“, mis on sedasorti solvang, mis hüüab kriminaalkaristuse järele). Paisus Tšeljabinskist siia eksporditud suurvene toimetuse eestivastane viha, eriti raevus oli näiteks Lukašenka armee endine erikorrespondent Begunkova. Et mida ta peab siin Eestis üldse taluma.

Nõuti Jukkumi täielikku ühiskondlikku tühistamist ja lausa karistamist kriminaalkorras. Ei huvitanud kedagi, kas see ajakirjanik oli kunagi üldse puudutanud „vene“ teemat, mida ta oli teinud varem, kes ta on. Siinsele „vene maailmale“ täiesti tundmatu isik oli süüdi mõistetud kui eestlane, kes pöördus vene lapse poole eesti keeles. Kusjuures ma ei saa aru, miks venekeelne meedia nii kirglikult tahab näidata nutikat last idioodina. Täiesti normaalne laps.

Ma nimetaksin toimunut grupiviisiliseks kuritegelikuks ajujahiks. Sellist asja olen kogenud oma elus aastaid – vene Delfi, Denj za Dnjom, Vesti dnja, Stolitsa jne. on kirjutanud minu suhtes raamatujagu ehtsat verbaalset paska. Jäin selle surve all aastakümneid ellu, seni kuni olin sattunud „konservatiivide“ leeri, aga see on hoopis teine teema.

Mäletan tohutut meediajahti, mida peeti Sergei Metlevi vastu. Põhjus oli mastaapsem, kuid ka seotud eesti keele kaitse ja Venemaaga. Kiusati taga Jevgeni Krištafovitšit ja teisi „äraandjaid“ ja „russofoobe“.

Käesolev kollektiivrünnak on ilmselgelt koordineeritud, nagu olid koordineeritud ka 2007. aasta aprillisündmused. Seekord oli eesmärk selline, et selle näidispoomisega hoiatada kõiki eestlasi: kõik avalikkuse ja ajakirjanduse poolsed katsed kontrollida, kuidas toimub üleminek eestikeelsele haridusele, kuidas hakatakse seda saboteerima, provotseerima konflikte, kuidas hakatakse „denatsifitseerima“ ja venestama eestlaste lapsi – kõik eesti ajakirjanduse katsed teha oma tööd ka selles valdkonnas saavad karistatud venekeelse meedia, krõm-naš-poliitikute ja eestlaste süvariigi poolt.

Ega ilmaasjata ei toodud Eestisse sadakond tuhat venekeelset uuskolonisti. Ega ometi mitte selleks, et nad siin eestikeelseteks kodanikeks integreeruksid?

Nii et Jukkum koristati nagu Lihula ausamba koopia: lihtsalt peatati omavoliliselt ja tuldi jõuga kallale. Mastaabid on erinevad, sisu sama. Siseminister on sots, kes kaitses Narva venelasi nende läbipeksmise eest eesti natsionalistide jõukode poolt ja takistas lõhkeainega piirilinna suunduvad eesti terroristid. Ja selline isik võtab praegu üle nii pealinna kui eestlaste riiki!

Olen näinud toda Kanal 2 saatelõiku põgusalt, mitte midagi pahatahtlikku sealt küll ei leidnud.

Kui välja arvata asjaolu, et eestlane julges kõnetada venelasi eesti keeles.

Ivan Makarov

MEEDIAVALVUR: vatnikute hüsteeriline pealetung eesti naisajakirjanikule