Vahel tundub, et mõnel inimesel puudub täielikult huumorimeel, ja just sellepärast toodab ta päris mõnusat huumorit.
Järjekordne näide on Malle Pärna tänane lugu „Ma usun, et inimene leiab uuesti üles oma väärtuse ja väärikuse“. Ma ei tea, et Eesti inimesed oleksid need omadused kaotanud, aga äkki peab Pärn silmas neid kirikutaguseid, kes regulaarselt kirjutavad Meediavalvuri foorumisse igasuguseid räpaseid sõimusõnu. No siis küll.
Aga alustab Malle Pärn oma jutluse sotsialistliku realismi esindaja Maksin Gorki kõigis nõukogude koolides päheõppimiseks kohustusliku tsitaadiga „Inimene, see kõlab uhkelt!“ Minu teada uhkus ja upsakus on kiriku seisukohalt surmapatt, aga räägime paar sõna Gorkist (Aleksei Peškovist).
Gorki oli Iosif Stalini isiklik sõber, nii et nende harjumusedki olid väga sarnased. Stalin kasutas kirjaniku üleeuroopalist kuulsust repressioonide õigustamiseks. Väga lähedased suhted olid Gorkil NKVD juhi ja GULAGi asutaja Genrihh Grigorjevitš Jagodaga (ehk Jenohh Geršonovitš Jeguda, pildil koos Gorkiga), hiljem olid avaldatud nende intensiivse kirjavahetuse pikad kirjad, ja iga läkituse lõpus lisas timukas oma parimad soovid „Timošale“ ehk Gorki minijale: noorukest naist ihaldasid mõlemad.
Maksim Gorki isiklikult külastas vangilaagreid ja avaldas vaimustust nende asutuste kõrge „pedagoogilise“ kvaliteedi üle. Aga vaata imet: meie kristlaste jaoks on ta mingi inimväärikuse majakas. Pärna jutluses lausa kõrvuti Hamletiga. Paneb muigama küll.
Malle Pärn õhutab Gorki ja Jagoda stiilis klassiviha:
„Me ei valitse ega suuna enam oma elu. Meie riigiusuks on turumajandus ja meie jumalaks on raha. Meid juhib sügavalt ortodoksne, isegi fundamentalistlikult fanaatiline valitsus ning südametunnistuseta ärimeestest ja pankuritest preesterkond,“ kirjutab Pärn.
Läki siis eksproprieerima, kogemused on ju olemas! Jah, need ärimehed… Pärn sööb iga jumala päev leiba ja hapukoort, tarbib elektrit, kasutab kanalisatsiooni ja transpordivahendeid, toksib kompuutri klahvi, ja igat nendest toimingutest saadab tema hapu nägu. Tal on vastik, aga ta tarbib. Sest kõik need asjad on toodetud „südametunnistuseta ärimeeste“ poolt. Ja kõik pankurid on ju alati olnud vereimejad. Hoiame raha sukasääres.
„Aktiivne ja edukas inimene… oskab kõike rahaks ümber arvestada. Tema elab omaenese tarkusest ja väest. Ta ei vaja Jumala seadusi. Ta mõtleb ise välja omad seadused, mis talle kasulikud on… kui raha on jumalaks, siis on eetiline kõik, mis raha teenib ja kummardab, mis raha esiplaanile seab. Rahajumalat ei saa teenida kristliku eetikaga,“ kirjutab Pärn.
Huvitav, kas see raha, mille eest EELK kavatseb ehitada Tallinna kesklinna 120-meetrise pilvelõhkuja, ei olegi teenitud kristliku eetikaga?
„Meie ise, omal jõul, ei suuda sellest ummikust välja tulla. Meil on soomused silmadel ja halvatus veres. Jumal võib meid nägijaks teha, surmaunest üles äratada. Ma usun, et ta seda teeb,“ kirjutab Pärn.
Mis jubedate inimestega ta küll lävib, et nõnda heitunud on? Aga lõpp hea, kõik hea: me ise ei peagi midagi tegema, sest jumal teeb meid nägijaks ja surmaunest äratab.
Mina teeksin kõikevägevama asemel siiski vastupidises järjekorras: kõigepealt ikka surmaunest ärataksin ja alles siis mängiksin silmaarsti.
Ega eesti inimest ei kadestagi selles mõttes, et peavoolumeedia kasvatab teda marksismi-liberalismi vaimus, et teha temast märatsevat kretiini, „konservatiivne“ aga üritab teha temast vaikset idioodikest. Kusjuures mõlemad meediad tarbivad meie inimeste makse ja annetusi.
Vene keeles on Malle Pärna kirjutiste jaoks olemas spetsiaalne termin „благоглупости“. Eestlased lõid aga sellise tegelaskuju nagu Pipraveski, kes ka tegeles saarlaste hulgast inimeste otsimisega.
Ivan Makarov
08. veebruar 2025