Näitleja ja teoloog Malle Pärn avaldas täna „Meie kirikus“ loo „Ilma eetilise aluseta riik on alati iseendaga riius“.
Esiteks kõiges selles on vale väljaande valik ise – nõnda pehme loomuga kristlane võiks ju vältida ebamäärase kuuluvusega sõjakate politikaanide väljaandeid: EELK konsistoorium ütles sellest otsustavalt lahti, rahastusallikas on ähmane, seal avaldatavate lugude järgi otsustades võib vabalt olla tegemist ka „Naša kirikuga“, kuna seistakse spartalaste kangusega Moskva patriarhaadi huvide ja võimu põlistamise eest Eestis.
Aga tühja sellest tribüünist, olulisemad on sellise mõnusa ja pealtnäha inimarmastava loo sisse poogitud valeväited.
Malle Pärn:
„Ateismile rajatud ühiskond ei suuda mitte kunagi inimestevahelisi suhteid ära korraldada. Sest ta on üles ehitatud valedele ja egoismile. Ühiskonnal peab olema eetiline alus. Ateismil ei ole eetikat.“
Vale. Eesti riik ei ole ehitatud valedele ja egoismile, see on pahatahtlik laim. Ja ateismil on eetika, ateistlikud eetilised tõekspidamised varieeruvad skaalal universaalsest humanismist moraalse nihilismini. On mitu ateismi liiki, millist peab silmas autor? On positiivne ateism ja negatiivne ateism, tugev ateism ja nõrk ateism, vabamõtlemine, humanism, naturalism, teaduslik skeptitsism, deism ja polüteism, agnostitsism (osa agnostikuid on „nõrgad ateistid“). Isegi budism ja džainism on ateistlikud õpetused.
Malle Pärn lähtub oma arutlustes ilmselt sellisest kitsast inimgrupist nagu nõukogude aja sõdivad bolševistlikud ateistid, kellega on tal olnud isiklik kogemus. See on väga primitiivne ettekujutus ateismist. Ja üleüldse, kõik lapsed sünnivad täielike ateistidena.
Malle Pärn:
„Rahvus saab alguse ühtsest usundist, inimese ja rahvuse olemuse ja elu määrab tema usund. Kui meil ühtset usundit ei ole, siis me oleme lihtsalt üks kari inimesi, kes räägivad enam-vähem ühte keelt. Arukas inimene ei lõika ennast ära oma esivanemate usust.“
Inimese ja rahvuse elu ei määra meil usund, see ei vasta tõele. Aga tolle viimase lausega võib teatud reservatsioonidega ka nõustuda: eestlaste esivanemad olid paganad ja Pärna väite kohaselt oldi mittearukad, lõigates end oma esivanemate usust ehk paganlusest ära kristluse kasuks. Aga inimestel ei olnud ju valikut: kristlus tuli enamasti tule ja mõõgaga, hiljem ka misjonäride tulivee ja värvilisest klaasist helmestega. Ja äkki Malle Pärn pingutab natuke oma mälu – iidsed roomlased süüdistasid just kristlasi ateismis, kuna kristlased ei kummardanud paganlikke jumalusi. Malle Pärna näol sõimab kristlik pada kõigi teiste religioonide ja ka usuleigete inimeste katelt.
Väide, et rahvus saab alguse ühtsest usundist, on täielik nonsenss: rahvus on selline etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, ka muudel teguritel, sealhulgas ka usul põhinev identiteet. Keskajal oli rahvus ühise piirkondliku päritolu ja keele või murrakuga ühendatud inimrühm, poliitiline element lisandus mõistele 17. sajandil.
Pärna loogika järgi on kõik kristlased üks rahvus, kuna rahvus algavat ühtsest usundist – hispaanlased, prantslased, portugallased, nigeerlaste kristlik osa, ristitud juudid jne. Ma pole ammu sellist jama lugenud.
Malle Pärn:
„Usund on inimese elu oluline osa. Usk on inimese hinge ja vaimu toit, inimene ei saa eksisteerida täiesti väljaspool usku ja usundit. Visates oma elust välja Jumala, viskab inimene kõrvale ka oma hinge ja jumaliku vaimu. Sellepärast meil ongi tänapäeval nii palju rumalaid inimesi, kes ei saa aru, mis maailmas toimub, kes usuvad primitiivset propagandat.“
Ega primitiivsemat propagandat kui religioosne ja kommunistlik polegi olemas, ka siin Pärn väidab peaaegu otsesõnu, et see, kes ei usu jumalat, on loll, tema ise aga tark. Usund ei ole õnneks kaasaegse inimese elu kuigi oluline osa, sest näiteks Talibani poolt just usundipõhiselt ülesehitatud Afganistani riigis ei tohi üks naine enam isegi teise naise häält kuulda, rääkimata mingisugusesse kahtlasesse väljaandesse Allahile pühendatud koolikirjandi kirjutamisest. Inimene ei saa „visata oma elust välja jumalat“, kuna jumalat pole olemas, kuidas sa teda ikka välja viskad.
Mitteusklike inimeste rumalateks pidamine ja nimetamine ei tulene ülearu suurest tarkusest, lugupeetud Malle. Kristlasi on maailmas veidi üle 2 miljardi, ülejäänud 6 miljardit seda ei ole – aga ka nendel on õigus eksisteerida. Kusjuures üle 1 miljardi on lihtsustatult öeldes ateistid. Nad ei ole mingi hingeta ja elumõtteta rumal kari.
Olukord maailmas näitab, et mida suurem on religiooni võim ühiskonnas, seda julmem on riik. Venemaa on muutunud agressiivseks fašistlikuks riigiks käsikäes õigeusukiriku riikliku rolli suurenemisega, täielikus sünkroonis „jumalasõna“ valjususega – õnnistati ukrainlaste genotsiidi, preestritelt nõutakse kohustuslikus korras palvetada võidu eest, nüüd nõuab vene kirik kõuehäälselt surmanuhtluse taastamist. Islamistid on õnnistatud tapma „uskmatuid“, kusjuures sunniidid vaenavad ja tapavad šiite, nagu katoliiklased mõrvasid protestante Bartholomeuse ööl. Mõelgem: kolm aastat kestis kodusõda katoliiklaste ja protestantide vahel! Ja mõlemad pooled arvasid, nagu ka Malle Pärn, et just nende jumal on see õige. Püha kiri ehk piibel, mis peaks õpetama meile ligimesearmastust, on täis jumala instruktsioone, kuidas tappa terved linnatäied elanikke, naisi ja imikuid, viimse eluhingeni, see on lausa genotsiidiõpik. Te võite neid sätteid tõlgendada nõrkemiseni, mis on ju tegelikult jumalasõnaga vassimine, häbi teil olgu.
Religioonid on, jah, edendanud kultuuri (mis hinnaga?), aga enamasti oldi tagurluse külvajad ja põlistajad, hirmutajad ja orjastajad. Kristlikud preestrid on inkvisitsiooni aastail põletanud „ketsereid“ elusana, kaasaegsed katolikud kardinalid ja õigeusupapid on liiga sageli omasooiharad ja rikkunud tuhandete laste elu.
Mõned eesti kristlikud preestrid kutsuvad üles eemaldama rahvuslipud ja alluma Moskva patriarhaadi diktaadile. Ja selliste tegelaste kätte peaksime me usaldama oma rahvusriigi, juhinduma nende reeturlikest jutlustest? Aitäh, jääb ära! Sest teie jaoks on esmane jumal, mitte perekond, ligimesed, rahvas, riik. Et tapku Aabraham oma lihase poja Iisaki et tõestada oma armastust jumala vastu. Teie preestrid kogu aeg rikuvad pühasid käskusid, teie aga teete näo, nagu oleksite selle suhtes pimedusega löödud ja sünnist saati kurdid.
Tegelikult oletegi. Kaasaegne riik ja inimkooslus juhindub mõistusest, humanismist ja teadmistest, mitte pimedast usust.
„Ja ta ütles neile: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Igaüks pangu oma mõõk vööle! Käige edasi ja tagasi leeri väravast väravani ja tapke igaüks, olgu see ka oma vend, sõber või sugulane!“
Parem ikka see Malle Pärna poolt mahatehtud eesti riik, millel ei olevat tulevikku.
Ivan Makarov
P.S. Täna ilmus veel üks Malle Pärna usuteemaline lugu Objektiivis, kuid Meediavalvur Objektiivis ilmuvaid lugusid enam ei arvusta põhimõtteliselt. Möönan ainult, et tegemist on üsna agressiivse looga, kus nõutakse riigilt, et see keelaks ateistide sõnavõtud täielikult. Seda lugedes oli selline tunne, et peatselt lahvatavad Eestis inkvisitsiooni lõkked. Nagu ütleb vene vanasõna, vaikses võrengus elutsevad kuradid.
MEEDIAVALVUR: keskerakond neelab mõne aasta pärast EKRE alla, Madison jõudis lihtsalt ette