Meediavalvuri kommentaariumisse laekus selline üleskutse:
„Doktor Makarov, pöördun teie poole oma hädas ja mures.
Olen Toomas Laines, haige Balti inimene. Lugesin äsja Objektiivi (kuigi mulle sinna blokk lajatatud), ja mis ma näen! Balti inimesed vihkavad tohutus vahkvihas emakest Venemaad ja kavatsevad sellega tüli norida aegade lõpuni. Lõvikonservid ja Kaja Kallas ka. Ilmselt oleme süüdi ka vene-ukraina sõjas ja sellega kaasnevates tragöödiates.
Väga valus igatahes. Mis edasi saab, ma ei tea. Mure on suur. Aga kui tõsiselt, siis kardan, et meie, Eestimaa inimesed, vanad ja noored, konservatiivid ja liberastid, peame meediamogul Markus Järvile kirjutama AVALIKU KIRJA küsimusega, et mis teil seal Objektiivis toimub? Puhta lolliks läinud? Aga olgu, kõigile vihkajatele head tervist ja peatset paranemist soovides, tänulik patsient Toomas L.“
No mis mul on öelda, Toomas? Kui ma töötasin siseministeeriumis rahvastikuministri Riina Solmani nõunikuna, siis pidin muuhulgas jälgima heast Riinast avaldatud artikleid, tutvudes tema nime mainimise monitooringuga, et mitu korda ja kus kohas.
Kirjutasin tollal Objektiivile loo, kus oli juttu ka Riina Solmanist, hiljem vaatasin monitooringuandmeid – ja ei mingit mainimist! Surusin vastumeelsuse maha ja pöördusin SIM-i kommunikatsiooniosakonna juhi V. poole – see suur daam läks minust kitsastes ministeeriumi koridorides alati mööda kiirendades karusammu nii, et ma mõtlesin, et litsub vastu seina laiaks, ja reageeris sõnale „tere“ nõnda, nagu oleksin talle öelnud „sae pekki!“
See V. suvatses vastata: „Objektiivi me ei monitoori. Punkt.“ Üritasin koosolekul vaielda, et tegemist on ju ka meediaga, kus samuti mainitakse poliitikuid nimepidi, aga kus sa sellega. Hiljem nad kõrvaldasid isegi venekeelselt ministeeriumi saidilt minu tõlgitud Riina loo. Selgus, et minister ei tohtinudki omaenda portaalis oma arvamust avaldada. Ja selle otsuse võttis välja selline sügav-sügav V.
Hea Toomas, ma vastan Sulle nüüd tolle süvariiklase sõnadega – Objektiivi ma ei monitoori. Tegemist on süvausklike portaaliga, mida rahastab nüüd kurat teab kes, tõenäoliselt kogunisti черт знает кто. Ma ei hakka sellega enam jändama.
Aga nendele objektivist-propagandistidele ja ka P. Diddy’le on õnneks pühendatud see lugu , millega saan õnneks piirduda – täpsed ja selged juhtnöörid Objektiivi toimetusele, millest, nagu paistab, need jumala grafomaanid ka juhinduvad.
Aamen.
Ivan Makarov