Mäletate toda lugu Ivan Jegoroviga, keda küll nimetatakse eesti meedias Egoroviks, aga see asja sisu ei muuda? Tüüp jooksis nädal või paar tagasi Narvat valitsevast koalitsioonist opositsiooni leeri ja sealkandis valmistuti kärarikkalt võimuvahetuseks. Kuid peatselt mõtles Jegorov ümber ja jooksis tagasi koalitsiooni.
Täna aga jooksis Jegorov uuesti opositsiooni üle ja kümne küünega oma putinist Stalnuhhini käest saadud linnapea toolist kinni hoidev universaalnahaalsots (kasutan siin Kärna Ärni terminoloogianippi) Katri Raik ehk Katja-Raika on jäämas õhku rippuma, nagu rõdult startinud ja siis avaruses tardunud Jüri Ratas.
Uue koalitsiooni moodustamine on taas pandud meedia poolt suure kella külge, ilmselt käivad Jaan Tootsil jälle neelud ja ta näeb oma vaimusilmas Narva meeri palka, kuid ärgu hõisaku enne õhtut, sest Ivan Jegorov võib jälle ümber mõelda, kuna see käib tal kähku ja äkki enampakkumine polegi veel lõppenud. Või jookseb vastupidises suunas mõni Petrov. See ongi ehe vene värk, sõbrad. Ene-Liis Semper nägi vaeva, meie „tähed“ sõitsid Unibet-areenile tasuta ropendama, asi kukkus välja loll ja inetu, aga näe, Narvas korraldab viimaste aastate parima koomilise risotooriumi mingi Jegorov, kes ei pretendeerigi eesti kultuuriinimese seisusele sellega kaasnevale lolluste rahastusele. Jegorovil tuleb asi välja loomulikult, ta on ehe.
Kahtlemata võiks Jegorov pretendeerida Eesti aasta parima stand-up koomiku tiitlile – teised higistades pigistavad endast välja puist lolli nalja, tema aga teeb huumorit sama sundimatult, nagu venelased ropendavad.
Kui keegi ütleb, et tal on narvakatest kahju, siis mina kordaksin kuldseid laulusõnu: igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Venemaa kodanike süüks ei saa enam Narva anekdootilist võimu panna – kui EV kodanikud (ja käputäis kodakondsusetuid) armastavad tammuda raudse reha peal ja kestvalt upitavad võimu sisse stalnuhhineid ja raikasid, ei suuda ma sellistele idiootidele kaasa tunda. Ja ei taha ka.
Ivan Makarov
11. märts 2026