Eile avaldas vene Delfi tabeli , tuues eraldi välja – kes riigikogu liikmetest toetas Venemaa mõjutamise uurimiseks komisjoni loomist ja kes mitte. See oli kummaline, sest hääletamine toimus juba enam kui nädal aega tagasi ehk 21. jaanuaril ja riigikogus toimub palju muidki olulisi hääletamisi, kusjuures andmed nende kohta ilmuvad riigikogu veebikeskkonnas peaaegu online režiimis.
Riigikogu pressiteenistus teatas 21. jaanuaril: „Riigikogu otsustas tänasel istungil moodustada kõigi fraktsioonide esindajatest koosneva uurimiskomisjoni, et süstemaatiliselt analüüsida Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevust, rahastamisviise, seotust Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojekte ja nendega kaasnevaid riske. Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Toomas Uibo, Riina Sikkuti, Ants Froschi ja Peeter Tali esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ (770 OE) vastuvõtmist toetas 73 Riigikogu liiget. Seletuskirja kohaselt on Venemaa mõjutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. „Komisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida MTÜde, isikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,“ märkisid esitajad. Otsuse kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused ja tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt. Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused ja üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud. Menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt peab komisjon välja selgitama ka selle, millises ulatuses on Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevuses osalenud või sellega seotud olnud Eestis tegutsevad äriühingud. Komisjoni ülesanne on anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid õiguslike, organisatsiooniliste või rahastusalaste muudatuste tegemiseks. Uurimiskomisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis võrdselt esindatud. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.“
Vene Delfi pöörab tähelepanu sellele, et ainsana fraktsioonidest ei võtnud hääletamisest osa EKRE fraktsioon täies koosseisus. Kui uurida tähelepanelikult, siis ignoreerisid hääletamist ka EKRE endised liikmed Ernits ja Grünthal. EKRE liikmed armastavad demonstreerida eestlastest valijatele, et nad on venestamise vastu, aga kui jõutakse otsustamiseni, siis ei toeta nad nagu üks mees Venemaa mõjutustegevuse takistamist, sisuliselt toetades „vene maailma“ kontrollimatut vohamist Eestis. Kusjuures teisi selliseid kahepalgelisi moskoviite meie parlamendis ei olegi: isegi selline kurikuulus keskerakonna saadik nagu Tšaplõgin hääletas komisjoni loomise poolt, millele eraldi pöörab tähelepanu ka vene Delfi. Keskerakondlastest olid Venemaa mõjutustegevuse uurimise poolt ka Kovalenko-Kõlvart, Laats, Arhipov, Korobeinik, Belobrovtsev, hääletamata jättis vaid vene „vabastajate“ auks nimetatud Narva tänavanimede ümbernimetamise vastu viimseni võidelnud Jevgrafov.
Milleks tegelikult on nüüdseks muutunud rahvuslusele apelleeriv EKRE? „Kremli jutupunkte“ mitte ainult ei levitata, vaid boikoteeritakse Eesti Vabariigi kõrgemas seadusandlikus kogus samme Kremli mõjutustegevuse uurimiseks.
Ivan Makarov
29. jaanuar 2026