See on ikka päris pahaendeline, kuidas Isamaa juhtkond ühtäkki hakkas toetama Alar Karise võimalikku jätkamist Kadrioru suvitaja ametis. Täna hommikul rääkis Isamaa esimees Urmas Reinsalu sellest, et Karis olevat usaldusväärne ja et usaldus on väärtus, mida ei saa visata prügikasti.
Vat kes nüüd räägib usaldusest! Isamaa kutsus enne kohalikke valimisi hääletama enda poolt selleks, et mitte lubada võimule Tallinnas keskerakonda. Valimiseelses intervjuus Vikerraadiole väitis Reinsalu, et keskerakond on risk nii pealinna kui ka lausa kogu riigi jaoks. Urmas Reinsalu lubas saada Tallinna linnapeaks ja oligi linnapea kandidaat. Nüüd on tema asemel linnapea inimene, kelle poolt ei hääletanud mitte ükski valija, nagu mitte ükski valija ei ole oma häält andnud ka Karisele.
Ei tasu pajatada usalduse teemal erakonnal, kes tüssas oma valijaid Tallinnas, kusjuures tüssas topelt: esiteks astudes liitu keskerakonnaga, keda lubati võimust eemal hoida, ja teiseks andes linnapea koha isikule, keda Isamaa valijad pole uneski näinud. Umbes sama asi kordus ka Tartus, kus Isamaa lausa võitis valimised, kuid loovutas linnapea koha reformierakonnale, sest poliitika vanal olesklejal Tõnis Lukasel on mugavam istuda Tartu linnavolikogu esimehe toolil, kuna siis ei pea loobuma aastatega soojaks niheletud mugavast ja turvalisest riigikogu kohast. Ja kui valijad võtavad kuulda kodanik Kärneri jõhkraid, kuid täpseid sõnu, siis võib Lukas järgmistel riigikogu valimistel põruda täiega ja siis jääb Tartu söödaküna tal ikka alles. Tõesti – ise vana inimene, aga nagu superman lendab sinna-siia Eesti kahe suurima linna vahel ja tekitab mõlemas kohas mingit täiesti suguvõimetut verbaalset müra.
Seepärast ei tekita usaldust muidu sümpaatse Urmas Reinsalu sõnad usaldusest, isegi kui me kõik nüüd teeme selles suunas ühise pingutuse. Mul on ausalt öeldes täiesti kama sellest, et Reinsalu usaldab Karist, kui mul ei ole võimalust usaldada Reisnsalut ennast. Usaldage teineteist terviseks, oletegi juba nagu tegelased satiirilisest nukusaatest. Ainult et Eestist on kahju. Siinkohal plusspunktid Martin Helmele, kes ütles, et mitte mingit Karist tema erakond ei toeta. Urmas Reinsalul peaks olema selle tema truualamlikkuse pärast piinlik eriti pärast seda, kui Karis feministeeriumi autasustas. On’s Isamaa ikka pereväärtustest lugu pidav erakond? Miks usaldate tegelast, kes kasutades talle antud riiklikke ressursse vilistab kõigi nähes teie ja rahva põhiväärtustele? Tema vastuvõtul oli nii feminihüsteerikuid kui ka teineteise käevangus mehi tunduvalt rohkem, kui neid looduses kohtab.
Alar Karist päästab ainult see, et tema ametikoht vabastab teda igasugustest (poliitilistest) diskussioonidest, kus ta oma aegluse ja eruditsiooni tõttu jääks erinevalt Toomas Hendrik Ilvesest kohe hätta, jäädes haledalt alla ka munitsipaalpoliitiku tasemega oponendile. Eesti rahvas ja poliitiline eliit peavad Karise kõnesid suu ammuli kuulama, vastuväiteid vastu ei võeta, saapaga visata ka ei saa, sest tema ja ülejäänud ühiskonna vahel kõrguvad kilbina veidralt riides käsundusohvitserid ja kolossaalse aastaeelarvega kantselei, kus on mitu kokka ja autojuhti ning nõunik sm. Sildami vaim. Ka tagantjärgi vastu väita ei tohi, sest kui mõni minister julgeb pärast midagi nuriseda, kohe algab hädakisa, et kuidas te julgete, häbenege ometi. Jääb selline mulje, et Karis on mingi oma riigis väljaspool igasugust kriitikat asuvate Putin või Kim Jong Uni meie kohalik modifikatsioon – ainult selle vahega, et temaga mittenõustajaid füüsiliselt kohe kasti ei lööda, poliitiliselt elimineerida üritatakse aga küll. Pole ime, et meil on nii palju moskoviite, kes tahaksid siia keskusele alluvat kubermangu ja mingit teist lippu Pikal Hermannil. Kuid pärast Karise tekitatud diplomaatilisi skandaale Kasahstanis ja ka seoses tema avaldusega selle kohta, et peaks inimsööjaga läbi rääkima, ei ole ta enam ei usaldusväärne ega tõsiseltvõetav. „Riigipea“, kes teeb rahvusvaheliselt tribüünilt oma riigi välispoliitikaga võrreldes risti vastupidiseid avaldusi, on kas profaan või õõnestaja (minu arvates on ta mõlemat). Karis on kahel korral vetostanud riigikogus vastu võetud kirikuseadust, millega eestlased soovisid takistada eesti elu otsest mõjutamist Hamasi maa-alustest tunnelitest ja Moskva genotsiidipatriarhaadi peakorterist. Et sadu tuhandeid EV kodanike hääli saanud parlament võtab vastu, aga erakondade tagatubades konkurentsivabalt määratud tegelane tühistab vastavalt oma hämaratelt nõunikelt saadud juhtnööridele.
Seda, et Moskva patriarhaat õhutab agressiooni Ukraina vastu, teavad kõik, tõenäoliselt teab seda isegi Karis ise, kuigi vahel jääb mulje, et tegemist ei ole terase inimesega. Isegi Eesti peavoolumeedias on avaldatud pilte sellest, kuidas Eestis dislotseerunud nunnad, paksud soomusvestid seljas, aitavad vene okupante. Kuid täna tuli veel üks uudis, mis räägib, et Moskva patriarhaadi vene õigeusukirik tegeleb Aafrikas kahuriliha värbamisega ja saadab sealsed mehed pettuse teel Ukraina vastu sõdima.
USA infoagentuur Religion News Service teatab viidates inimõiguslaste organisatsioonile Vocal Africa: Vene õigeusukiriku Aafrika eksarhaat kutsub noori Keenia mehi Venemaale tööle või õppima, võttes enda peale kohustuse rahastada keenialaste sõitu Venemaale. Vocal Africa operatiivse reageerimise osakonna juht Frederick Odhiambo Ojiro teatab: „Nad räägivad noortele, et kirik annab nüüd noortele inimestele sellised võimalused Venemaal. Nad kasutavad ära naisi, ei luua lähemaid kontakte, kuna naised on rahulikud ja tekitavad rohkem usaldust.“
Säh sulle vaga nunnakesi… Venemaale tuuakse keenialasi turismiviisaga. Nendele lubatakse palka 350 000 kuni 450 000 keenia šillingit (umbes 3000 dollarit), kuid raha nad ei saa. Venemaale saabudes konfiskeeritakse kõik nende dokumendid ja avatakse pangaarved, mis jäävad komandöride kontrolli alla. Seejärel saadetakse Vene kiriku poolt värvatud ja petetud noored rindele surema.
Inimõiguslaste andmeil on sellise petuskeemi järgi värvatud viimase kahe aasta jooksul ligi 500 keenialast, kokku on Venemaa vallutusarmee ridadesse sattunud Keenia luure andmeil üle 1000 selle riigi kodanikku. Veebruari alguses pöördus Keenia valitsus avalikult Venemaa poole nõudmisega lõpetada Keenias selline värbamine.
Veel 2024. aastal tuli avalikuks, et Aafrikast pärit tudengid, kes pidid rekonstrueerima Vene õigeusukiriku Rjazani oblasti kloostreid, olid saadetud hoopis Ukraina rindele.
Ja Alar Karis, korduvalt blokeerides riigikogu plaani piirata Venemaa sõjamasina heaks töötava FSB-kiriku võimu Eestis, on kõike muud, kui usaldusväärne. Kui Karist toetab kahe käega keskerakond ja isiklikult Jana Toom, siis ei ole selles üllatusmomenti, tavaline Juuda suudlus. Kuid see, et ka selles küsimuses on keskerakonnaga ühes paadis Isamaa nimeline erakond, ei ole enam isegi sünnis mitte. Usaldusväärsus ei sünni pingutusest, usaldus tuleb välja teenida.
Hea Urmas Reinsalu, võimalike peaministri reitingutes on Mihhail Kõlvart Sind juba mantlisabast kinni püüdnud. Sa ei tahtnud jagada Isamaa kõrget reitingut valitsusega, mis on mõistetav – aga meelsasti jagasid selle „vene maailma“ erakonnaga. Ja varsti võib juhtuda nii, et seni kuni Sinu lõputu ja uinutav jutuvada jookseb, tekkibki olukord, kui Isamaal polegi enam suurt midagi jagada, sest nii mõnigi isamaaline eestlane ei mõista Isamaa liitu „Jedinaja Rossija“ sõsarerakonnaga ja nende mõistmatute eestlaste asemel venelased teie toetajaskonda ei täienda, kuna nendel on juba olemas keskerakond.
Eestlaskonna tüssamine ei tasu lähiperspektiivis ennast ära, sest keskerakonna „alfa ja oomega“ Jana Toomi poolt lubatud eesti keele (loe: eestlaste) vältimatu väljasuremine on siiski pikk protsess, seda ei juhtu üleöö.
Ivan Makarov
27. veebruar 2026