Ivan, see, mida mõned su seinal kirjutavad on üle mõistuse.
Eesti konservatiivid peavad koonduma ümber rahvusriigi idee, mitte mingi internatsionaalse projekti ümber, nagu Vooglaid, Järvi ja Vihuri. Sellest internatsionalismist Eesti rahvale midagi head kunagi ei koida, läheb ikka nii, nagu Suure Peetri ja Väikese Peetri loos, kus Suur Peeter sööb Väikese Peetri moona ära ja neelab siis veel enda oma ka alla.
Jah, ma saan aru, et Järvi, Vihuri ja Vooglaiu jaoks on ka Putin konservatiiv ja Objektiivi klakööride jaoks on põhiline mingi homode-teema, aga see homo-teema on pigem väike asi selle kõrval, et keskne küsimus on ikka Eesti riigi, rahva ja keele edasi kestmises, mitte see, mida homod kuskil teki all nahistavad. Nahistasid nad seal varem, nahistavad praegu ja nahistavad ka edaspidi.
Aga tähtis on see, et käimas on juba praegu võitlus Eesti rahvusriigi püsimise eest. Paljud võtavad Eesti riiki juba kui midagi iseenesest võetavat, väga paljudele tuligi see liiga kergelt ja juhuslikult kätte, kui nad sellesse nii suhtuvad, nagu praegu. Aga reaalsus on ikkagi see, et meil on piiri taga agressiivne riik ja rahvas, kes tahavad, et eestlastel poleks oma riiki; meil on saamatu ja ebakompetentne valitsus, kes on valmis meie riigi ära andma ja tegutsevad juba praegu selleks; meil on riigis sees väga suur ja tugev viies kolonn, kes ennast siin väga lahedalt ja hästi tunnevad ning suurem osa Eesti rahvast on saanud viimase 15 aastaga väga kõva ajupesu ja on selle pärast totaalselt desorienteeritud.
Mina sõnastaksin praegused probleemid nii. Jah, see puna-roosa ideoloogia on üks osa hädadest, kuid siiski vaid osa sellest. Kui EKRE juhid ehk need, kelle nimeks Helme on, on otsustanud orienteeruda Varro Vooglaiu propageeritud ideede süsteemile (aga see, mida pakub Vooglaid on hoopis teine ideoloogia kui Eesti rahvuslik konservatism), siis, aga palun. Kuid ausam oleks kui nad erakonna nime ära muudaksid ja EKRE-st saaks B-PKRE: Brasiilia-Poola Konservatiivne Rahvaerakond.
Suurest meediamajast Suure sõbra nimi on arvatavasti Ivan Makarov.
Ei ole. Kirjutan oma lugudele oma nime alati alla.
Ivani Suur sõber Suurest meediamajast võiks oma järgmises kirjas kirjeldada, MIDA nimelt ta ise eest rahvusliku KONSERVATISMI all silmas peab.
Paraku jääb ülalolevast kirjast mulje, et tema meelest olla see midagi sarnast ‘vene emigratsioonile Eestis’.
Makarovi ja “Suure Sõbra” idee “rahvuslikust konservatismist” ühtib sajaprotsendiliselt Marko Mihkelsoni, Toomas Hendrik Ilvese ja muude sarnaste korüfeede sise- ja välispoliitiliste ideedega—kõigi “vene-“ preefiksiga asjade vastu võitlemine siseriiklikult ja Venemaa suunal haukumine rahvusvaheliselt. Mulatistuv elanikkond, sündide langus ise Maarjamaal sündinute seas, abortide tohutu hulk, ingliskeelne noorsugu ja ministeeriumitöötajatele kohustuslikud homoparaadid on mingi “pseudoteema,” kuna sarnased protsessid on käimas ka Ameerikas ja Ameerika on lahe. Beebibuumerite—kes ei suuda aktsepteerida, et USAs ei valitse enam Ronnie Reagan ja USA põhiline eksport pole enam rockmuusika ja Levised, vaid haiglane orgy-porgy ja jälestusväärne prahtkultuur—haletsusväärne maailmapilt.