Eestis on kujunenud lõplikult välja omapärane meedia alaliik – kollane konservatiivne meedia.
Kollane ajakirjandus on selline uudiste vahendamine, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed ning mille eesmärk on löövate agressiivsete pealkirjadega köita tähelepanu, et hästi end müüa. Kasutatakse liialdamist ja inimestevahelistest suhetest rääkimist.
Uued Uudised on teatud mõttes meie konservatiivne Kroonika, kus kirjutatakse pidevalt selle väljaande omanike perekonnaliikmetest, nende mõisadest, ratsutamisest ja kaaskonna koosviibimistest, kasutatakse sageli liialdamist, juba aastaid kutsutakse autori poolt igas loos valima teda riigikokku jne.
Objektiiv on aga nagu tagurpidi Müürileht – raskemeelsed pikad lood ideelistest vaenlastest, kus näiteks Orbanit, Trumpi ja Kirilli ülistatakse päevast päeva, nagu meie peavoolu meelelahutusrubriigid jälgivad ja kiidavad igat Koit Toome, BSH, Zevakini, Pärtelpoja liigutust ja teiste nendesuguste elutegevust. Peateemadeks on siin- ja sealpool ookeani sündinud abordi-, trans- ja muud kollakas-meditsiinilised „uudised“. Need leitakse üles ja usinusega tõlgitakse.
Näiteks täna kirjutatakse Objektiivis uskumatust „majanduslikust õitsengust“, mis sai osaks Venemaale just tänu sanktsioonidele; ka sellest, et „tehisaru on suur mull“, et soome kool maksis usulise laulu eest trahvi jne. Mulle isiklikult meeldis pealkiri „USA progressiusklikud isased peavad ennast vähem meheks kui konservatiivid“. Tänu sellele saavad meie siinsed katolikud konservatiivid nüüd uhked olla ja tunda ennast jällegi rohkem mehena kui progressiusklikud isased, tunda end lausa alfaisastena. Miks mitte, mis neid iganes rahuldab…
Aga võtmelooks on täna mammutkolumn „Tõnu Kalvet: milline veenmisvahend Isamaa Foorumile edaspidi kaasa võtta?“. Selles pealkirjas on muidugi põhiliseks lugejamagnetiks autori nimi „Tõnu Kalvet“, see kõlab intellektuaalselt.
Autor võlub sellega, et ei teagi, mis on ülekantud tähendus. Loo sissejuhatus ammendab kogu selle sisu:
„Kas Isamaa Foorumile minnes tasuks edaspidi kaasa võtta poksikindad või kasteet? Või hoopis vemmal? Või piisab ainult treenitud rusikatest, küsib Tõnu Kalvet peale seda, kui Riina Solman oli teatanud, et andis Ungari peaminister Viktor Orbánile vastu hambaid.“
Autor Kalvet tunnistab üles:
„Need küsimused vaevavad mind alates 29. oktoobrist 2024.“
Ehk juba seitse päeva! Nii et asi on tõsine, vaevus on suur.
Objektiiv ei oleks Objektiiv, kui ei laseks võimalikult paljude teemade juurde pookida oma kodudes tapetavate ukrainlaste kallal ilkumist, sealt lausa loo alapeatükk „Rusikavõitluse-eeskujud Ukrainast…“. Ma ei naernud – ma nimetaksin teid, moskoviitlikud kollakonservatiivid, teie õige nimega, nagu kunagi Urmas Ott Remsujevit, aga te olete ju kanged kitupunnid, nii et elage edasi oma õndsas teadmatuses .
Seda enam et antud Objektiivi pommkirjutise autor võiks mõista mind talle omaselt mitte ülekantud tähenduses, vaid otsesõnu, ja see vaevaks teda veel vähemalt nädal aega, ta käiks pehme paberirulliga peegli juures ja ei julgeks pead kammida. Seda aga isegi temale ei sooviks.
Aga pikk väsitav lugu sellest, kuidas Riina Solman Orbanile hambad kurku lõi, lõppeb sellise tsitaadiga:
„Kas Ungari-teemalisele Isamaa Foorumile minnes võtta kaasa poksikindad, kasteet või vemmal, otsustab iga teadmisjanune foorumlane juba ise. Tähtis on vaid, et kaasavõetav veenmisvahend oleks Ungari lipuvärvides – puna-valge-roheline. Ja et seda kasutataks nii, nagu kõlbelisi kultuura-abinõusid peabki kasutama.“
Twelve points, Objektiiv, kultuura, religija ja erotika „abinõu“.
Hea, et Riina ei kasutanud sõna „klahvid“, sest siis te ilmselt arvaksite, et Orban on pianist.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: Pihkva oblastis toodeti 48 500-st akvaariumikalast 73 tonni mereande
Hr. Makarov – on küll see kurikuulus ütlus (otseses sõnastuses seda ilmselt siiski ametlikult ei kirjutatud, vrdl. vene Wikipedia artikkel) – “Pasternaki ma lugenud pole, kuid mõistan hukka”.
Seekord ei hakka teie üllitust läbigi lugema. Need kõik on nii üheülbalised EKRE-vastased sõimulood, et aitab. Piisab siinkohal vaid algusest.
“Uued Uudised on teatud mõttes meie konservatiivne Kroonika, kus kirjutatakse pidevalt selle väljaande omanike perekonnaliikmetest, nende mõisadest, ratsutamisest ja kaaskonna koosviibimistest”.
UUs on ammusest ajast olnud palju lahmimist, isegi roppusi (üks EKRE liigegi tunnistas seda mulle) ja see oli nii ka tol ajal, kui juhtroll, niivõrd-kuivõrd tean, tolles lehes oli Teil kui kogenud ajakirjanikul.
Olete vale inimene süüdistama UUd selles, milles ise olite omal ajal igati “kaasosaline”, kuni tegelikult vähetähtsas küsimuses minema lendasite. UU ei olnud teie ajal kopka eestki parem.
Arvan, et Teie lahkumisest võitsid nii UU, kui ka Teie ise.
Hr Jesse, esiteks ei kirjuta ma “sõimulugusid”, defineerige palun enda jaoks sõna “sõim” tähendus. Teiseks ei ole see minu lugu pühendatud EKRE-le. Kuna Te pole seda lugenud, siis ei teagi, et seal on juttu konkreetsest Objektiivi loost, mille autori parteiline kuuluvus ei ole mulle teada. Ja Objektiiv ei ole ju EKRE väljaanne. Aga pärast tänast Martin Helme väidet Vikerraadios, et Ukraina peaks okupeeritud alad Venemaale loovutama, ei ole mul Teie leeri inimestega mitte millestki rääkida.
Ainuüksi fraas “kristlikud hungveipingid” ühes teie eelmises postituses on sõim. Nii nagu akadeemik Gustav Naani fraas “Hungveipingid teaduse kallal” rahvuslaste kohta oli sõim. Meie maa praeguses kontekstis võib hungveipingidega võrrelda koolipoisse, kes rohepöördesse ettevaatlikult suhtuvaid teadlasi ümber õpetada soovivad jne. Olete selliseid ise küllalt kritiseerinud.
Ei, mina ei kuulu otseselt ühtegi leeri, ja ei, kahjuks Ukraina 1991. aasta piire tagasi ei saa, selline soovmõtlemine ei vii kuhugi. Kui Moscow Times’i jälgite, näete ise, et lääne eesmärk on ikkagi Ukraina kokkuvarisemise vältimine, mitte lausa перемога.
Ei ole sõim, “hungveipingid” ei ole sõimusõna, olge palun korrektne. Te meenutate praegu nõukogude komöödia “Kaukaasia vang” üht mõõdukalt haritud tegelast Kaukaasias, kes pidas roppuseks sõna “voluntarism” ja solvus selle peale. “Hungveipingid” on minu poolt kasutatud pimeda fanatismi kontekstis, miks mitte. Te pole lugu lugenudki, loete ainult pealkirju ja loete siin mulle epistlit.