Pildil: ohtlik antipoodlukksepp Serafim Schvarzenbugger Austraaliast
See, et eestlaste konservatiivsem, rahvuslikum ja patriootlikum osa on aina enam sattumas äärmiselt hämara poliitilise ja ainelise taustaga tegelaste meelevalda, et isegi tipp-poliitikasse on sattunud usukurnajatest agressiivsete sektantide seltskond, on muidugi kahetsusväärne.
Nendel pole sooja ega külma ei eesti rahvusriigist ega meie põhiseaduse poolt riigile tingimuseks seatud eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimisest. Nende jumal on internats, midagi Jevgeni Kogani taolist, kes ka ronis Toompeale võõra lipuga. Ja nad kaitsevad verejanulise Kirilli ja tema Moskva patriarhaadi õigust võimendada Eestis enamasti venemaameelsete vene õigeusklike seas eesti- ja ukrainavihkajalikke meeleolusid.
Täna lõppevad Pariisi olümpiamängud. Kaks nädalat nautisid Eesti elanikud, rahvusest ja usust sõltumata ilusate, tervete, töökate noorte inimeste esinemisi, kosutasid silmi ja hinge vanadel tarkadel kreeklastel au sees olnud tugeva keha ja vaimu võluga.
Ainult käputäis vaimselt mandunud idioote karjus meile kõrva: „saatan, saatan, saatan!!!“ Ja seda hüsteeriat ei toetanud ei EELK, katolik ega ükskõik mis muu kirik Eestis. Ja Pariisi olümpiamängudel oli näha nii padukristlastest kui ka süvaislamistidest sportlasi.
Meie kohalikud isekahanud eksortsistid oma saatanamaaniaga on juba ammu kirjeldatud maailma kirjandusklassikas. Lugege näiteks Jaroslav Hašeki raamatust „Vahva sõdur Šveiki juhtumised“ välipreester Otto Katzi episoode, ja te saate kõigest aru, sest selles raamatus on kirjeldatud nii meie praegused fanaatilised sektandid kui ka poliitikuid. Ainult et nad esinevad seal teiste nimede all.
Seal ka sõditi saatanaga, ja mida lollim oli tegelane, seda naljakam juhtumine. No näiteks:
„Kuna jumalakartlik preester jälle meelemärkusele tuli, ütles ta sosinal:
„Usk on mõistuslik nähtus. Kes ei usu kolmainsuse olemasolu…“
„Švejk,“ katkestas Katz tema juttu, „kallake härra välipreestrile veel üks konjak, et ta mõistusele tuleks. Jutustage talle midagi, Švejk.“
„Vlašimis, teatan alandlikult, härra feldkuraat,“ rääkis Švejk, „oli keegi praost, ja kui tema vana majapidajanna koos poisi ja rahaga plehku pani, võttis ta uue teenija. See praost hakkas vanast peast püha Augustinust uurima, kelle kohta öeldakse, et olla üks pühadest kirikuisadest, ja ta luges sealt välja, et see, kes usub antipoodidesse, tuleb ära needa. Ta kutsus oma teenija ja ütles talle: „Kuulge, te rääkisite mulle, et teie poeg on lukussepp ja et ta sõitis ära Austraaliasse. Seega on ta antipood, püha Augustinus aga käsib kõik ära needa, kes usuvad antipoodidesse.“ –
„Auväärne härra,“ ütles naine selle peale, „minu poeg kirjutab mulle Austraaliast ja saadab raha.“ – „Need on saatana vembud,“ ütles selle peale praost. „Püha Augustinuse järgi pole olemas mitte mingit Austraaliat. Valekristus kisub teid eksiteele.“
Pühapäeval needis ta lukussepa avalikult ära ja karjus, et Australiat pole olemas. Ta viidi otse kirikust hullumajja. Paljude niisuguste koht peaks seal olema.“
Aga meil mõni säädne imbub lausa Riigikogusse, istub normaalse inimese kõrvale ja ajab ta hinge sisse oma pikad küüned.
Head usuinimesed, ärge kuulake vaimuvaesusest vaevatud valeprohveteid ja kirikulõhkujaid. Näiteks luterlased ei tohiks unustada, et meil on EELK ja selle peapiiskop on Urmas Viilma, hoidke ikka tema ja päris kiriku poole. Ja need tegelased, kes teevad üle peapiiskopi pea meedias oma Moskva patriarhaadi meelset propagandat ja taaselustavad eksortsismi, ei ole tõesti heaks eeskujuks.
Nad kuulutavad Pariisi saatanapesaks ja Austraalia olematuks.
Ja vaadake täna julgesti Pariisi olümpiamängude lõpetamist. Ei too „saatan“ teile kõrri telekast välja karga.
Hoopis need mehikesed, kes kõige valjemalt karjuvad meile kõrva „püüdke saatan kinni!“
Sest nad ise ongi.
Ivan Makarov