Kolleeg Suurest meediamajast:
„Mõtlesin nii, et täna võiks kirjutada millestki positiivsest. Nimelt positiivsest muutumisest. Ma tean ühte peret, kus kasvab 20-aastane poiss, ema venekeelne, isa eestlane, aga elab eraldi. Ema kurtis selles peres, et poiss käib venekeelses koolis Mustamäel ja on kooliõpetajate ning klassikaaslaste mõju all, usub seda Vene šovinismi, nagu teised tema keskkonnas, räägib, et kõigis hädades on süüdi “tšuhnaad” ja “kurabasid”, eesti keelt keeldub õppimist ning rääkimast, sest klassikaaslased teevad nii ja ka õpetajad (kellele maksab vaene eesti maksumaksja) räägivad, et polevat vaja kui on suur ja imeline Venemaa.
Nüüd on pisut aega möödas, poiss läks Sisekaitseakadeemiasse õppima, aastaga on nii palju muutunud, et ei tunne ära. Räägib kenasti eesti keeles, ütleb, et Eesti on meie kodumaa ja eestlased koolis tema sõbrad. Tal on piinlik selle eest, kuidas ta käitus mõne aja eest. Ema on väga uhke ja rõõmus, sest uus elukaaslane ei saanud pojaga selle pärast läbi, nimetas teda “bõdloks” ning ütles, et Eestis tuleb rääkida eesti keeles, mille peale poeg vihaseks sai, rääkis, et “kurabaside keelt” pole vaja ja nii edasi. Aga nüüd on kõik see minevik.
Mul on selliste lugude peale alati hea meel. Ja mida see meile Eestis õpetab? Seda, et need KGB direktoritega venekeelsed koolid tuleb kinni panna ja noored eestikeelsetesse koolidesse panna, kriminaalne retsierakond, mis mahitab Eestis vene maailma ja KGB-lastest ning vene natsidest koolidirektoreid, on vaja ka kinni panna – Madison neid söögu! Veel on vaja haisvate põrandakaltsudega laiali (loe: üle piiri) ajada see Eesti maksumaksja raha eest täis söönud ning juba nii nahhaalseks muutunud Vene Delfi seltskond eesotsas Šumakovide ja Begunkovadega, kes sõdivad meie enda raha eest Eestis eesti keele ja eestikeelse hariduse vastu.
See kõik tuleb ära teha enne kui on liiga hilja. Muidu halvemal juhul peavad need eestlased, kes mahalaskmised ja piinamised üle elavad, astuma Putini komparteisse 2.0. See on ju kogu selle russki miri lõppeesmärk. Vene maailmaga on vaja reaalselt võidelda, mitte paberil ja sõnades. Sellest sõltub meie elama jäämine. Ma tean hästi, millises ühiskonnas me elame. 90% eestlastest usub tänapäeval ka seda jahu, mida neile Eesti ametnikud ja kinnimakstud ajakirjandus räägivad, et on mir ja družba narodov ning traktor põllu peal künnab dõrr-dõrr-dõrr. Aga reaalsus on hoopis teine, see reaalsus istub teil Mustamäe ja Lasnamäe vahel, seda reaalsust valmistatakse ette teie enda raha eest siinses vene koolis, sellele reaalsusele taotakse teie endi papi eest pea täis Vene šovinismi ja seda, kuidas “kurabasid” kõiges süüdi on oma keele ja oma mõttetu riigiga.
Millal eestlased ärkavad? Kas ärkavad? Miks nad valmistavad oma maksurahadega ette neid, kes nende iseseisvust esimesel võimalusel kustutavad? Miks nad peavad üleval ametnikke ja ajakirjanikke, kes neile selle raha eest valetavad? Miks peavad nad oma rahadega üleval Vene riigi propagandat Eestis? Kas sul on vastused? Sest mul neid pole…“
19. märts 2025
Puhas ja kurb tõde.